Rõõm Kristuses

Jh 2:1-11

1 Ja kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas ja Jeesuse ema oli seal. 2 Ka Jeesus ja ta jüngrid olid kutsutud pulma. 3 Aga kui veinist tuli puudus, ütles Jeesuse ema talle: «Neil ei ole enam veini.» 4 Jeesus ütles talle: «Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.» 5 Ta ema ütles teenritele: «Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!» 6 Seal oli aga kuus kivianumat juutide puhastuskombe pärast, igaühte võis mahtuda vähemalt sada liitrit. 7 Jeesus ütles neile: «Täitke anumad veega!» Ja nad täitsid need ääretasa. 8 Ja ta ütles neile: «Ammutage nüüd ja viige pulmavanemale!» Ja nemad viisid. 9 Aga kui pulmavanem maitses vett, mis oli muutunud veiniks, ega teadnud, kust see on - teenrid aga, kes olid vee ammutanud, teadsid seda -, siis pulmavanem kutsus peigmehe 10 ja ütles talle: «Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles.» 11 See tegu Galilea Kaanas oli esimene tunnustäht, millega Jeesus avaldas oma kirkust, nõnda et ta jüngrid jäid temasse uskuma.

Elu võib vahel joosta rõõmust tühjaks nagu Kaana pulma veinivaadid. Puudus tuleb kätte, ei ole enam tilkagi rõõmu ei endale ega teistele jagamiseks. Meie elus võib see juhtuda mõne ootamatu sündmuse läbi, mis rõõvib sult hingerahu, aga võib toimuda ka tasakesi pikema aja jooksul. Mõlemal puhul leiad sa end ühel hetkel seisust, mil oled tilgatumaks tühi.

Kolmandal päeval olid pulmad Galilea Kaanas. Kolmas päev arvates Jeesuse ristimisest ja sellele järgnenud esimeste jüngrite kutsumisest. Ent kolmas päev on ka viide Kristuse ülestõusmisele.

Piibliaegne pulm kestis terve nädala. Esimesel päeval viis pruudi isa oma tütre piduliku rongkäiguga peigmehe majja. See oli rõõmus minemine, millega võis ühineda terve linn või küla. Järgnes tseremoonia peigmehe maja juures ning seejärel algas nädal aega kestev pulmapidu. Noorpaari kodu oli avatud. Toitu ja jooki pidi jaguma seitsme päeva jooksul kõigile. Me ei tea mitmendal päeval juhtus see, et vein sai otsa. Me ei tea, kuidas ülejäänud pulmarahvas mõtles tekkinud olukorras tegutseda, ent see ei ole ka oluline. Oluline on, et tema, keda evangeeliumis on mainitud kutsutute seast esimesena, taipas mida teha.

Maarja, Jeesuse ema, andis Jeesusele teada, et neil ei ole enam veini. Inimene võib jääda oma mistahes murega üksi või ta võib seda jagada Temaga, kelle käes on lahendused. Kõiges. 

Maarja ei palunud veini juurde tuua ega muuta, ta ainult ütles kuidas asjad on. Vein on pühakirjas sageli rõõmu sümboliks. Ja nüüd on see otsas.

Võib-olla Jeesuse järsk vastus oma emale: „Mis on sul minuga asja, naine? Minu tund ei ole veel tulnud.“ saab arusaadavaks, kui mõistame, et tõeline evangeelium ei peitu Jeesuse imetegudes ega õpetuses, vaid tõeline evangeelium on Kristuse ülestõusmises. Tema tund tuleb alles siis, kui ta ütleb: „See on lõpetatud.“, kuid sinna on veel aega.

Jeesus oli Kaana pulmas koos oma esimeste jüngritega, kellest vähemalt kaks olid varem olnud Ristija Johannese jüngrid. Johannes, nagu me teame oli kõrbeprohvet, kelle roaks olid rohutirtsud ja metsmesi, seljas kaamelikarvadest kuub ja kes kutsus inimesi meeleparandusele. Üsna raske oleks ette kujutada teda istumas pulmalauas rõõmsate inimeste hulgas. Kuid Jeesus on seal, inimeste keskel, nendega koos lauas. Hiljem pandi talle mitmeid kordi seda pahaks, et ta lävis patustega ja istus nendega samas lauas. Küllap on midagi sarnast inimlikus mõtlemises, et kuidas saab Jumal sündida inimeseks, elada ja surra inimesena ning üles tõusta Jumalana. Ent just see on  Jeesuse rõõmusõnum. Ta tuleb ja on jätkuvalt inimeste juures iga päev ajastu lõpuni. Tuleb ja täidab me südame-anumad, kui need on tilgatumaks tühjad. Prohvet Nehemja sõnul: rõõm Issandast on teie ramm! (Ne 8:10)

Maarja ei heitunud Jeesuse järskudest sõnadest. Kas ta nägi nende taha? Igatahes tõmbus ta vaikselt tagaplaanile, ütles vaid teenritele: „Mida iganes tema teile ütleb, seda tehke!“

Kõik see edasine askeldamine vee ja vaatidega on juba teisejärguline. Jah, vaate oli palju, jah, vesi muutus veiniks, veniks mida on nõnda palju, et jagub aastateks. Lõpus toimub jälle midagi erilist. Pulmavanema sõnul on parim vein on hoitud hilisemaks. Enne oli hea, kuid, see, mis on Kristuses, on parim.

Kristuses on kogu elul teine kvaliteet. Lahja elu muutub temas rõõmustavaks ja kosutavaks. Ükski maine „hea“ ei ole sellega võrreldav.

Imed ei ole maailmast otsa lõppenud. Nad sünnivad üha uuesti. Sünnivad ka pimeduses ja vaikuses. Seal, kus inimene riputab oma südame Kristuse kaudu Jumalasse.

Jeesuses üha uuesti sündiv ime, ka meie eludes sündiv ime, ei seisne pelgalt olukordade muutumises, vaid tõsiasjas, et Jeesus on meiega me olukordades.