Thursday, February 28, 2013

Iseseisvuspäev



Kus on kodu? Kodu on seal, kus võib südamest naerda ja kus pisarad võivad voolata rahus. Kodu on paik, kus süda leiab rahu. 

Kodu on koht, kuhu minnes sa alati tead, et oled oodatud. Isegi kui sind keegi ei oota.
 
Kodu tähendab iga inimese jaoks erinevat paika ja ometi mõistame seda kõik üsna sarnaselt.
  
Meie kodu on seotud erinevate mälestustega ja mälestused on saanud üheks osaks meist, meie  ajaloost. Me oleme need, kes me oleme praegu tänu sellele kust oleme tulnud, tänu eelnevatele hetkedele, millest oleme läbi käinud.

Kodu ei ole pelgalt seintega piiratud varjupaik, vaid kodu olemus peitub inimestes, kes seal elavad.

Kui on koht, kuhu minna peale päevatööd, siis on kodu. Kui on inimesed, keda armastad, siis on perekond. Kui sul on mõlemad, siis on see puhas õnnistus.

24. veebruari jumalateenistusel laulis Kuivajõe meeskoor.
Kell 13.00 toimus suures kirikus Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsert, kus laulsid naiskoor Krõõt ...
ja Kose Kammerkoor koos Kose Noortekoori riismetega.
Pärast seda läks suur hulk rahvast vallavanema vastuvõtule, kus meie kogudusele anti üle toreda üllatusena nii valla kui maakonnapoolne tunnustus.



Koguduse eestseisus

Sellest on nüüd juba mitu nädalat, kui meil sai valitud uus koguduse juhatus ja nõukogu. Meil on siin hea - koguduse sees ei ole sisepingeid ega võimuvõitlust. Kes on nõus kuidagi panustama meie kiriku ellu, saab seda teha. Palju meid ei ole, aga kindlasti mitte ka vähe. Jumal tänatud, et need inimesed siin on. Sellise paraja hulga hea tahtega ja heasoovlike kaaslastega hoiame korras suurt ja iidset kirikut ning elavana kogudust. Kogudust, mis on siin maailmas, aga mille üdi ei ole siit maailmast ega ole ka selle maailma poolt rikutud.

Jutlustaja Reinu jutlus 24.02.


Mt 15:21-28

15. peatüki algus räägib meile Jeesuse kokkupõrkest variseride ja kirjatund- jatega.Pärast seda lahkus Ta Kapernaumast ja siirdus muistse Foiniikia aladele, kus võis loota suuremat privaatsust.Siin lootis Ta leida kõrvalise paiga, kus saaks jüngritega tegutseda.
 
Jeesus oli Kapernaumas ja selle ümbruses tegutsenud umbes kaks aastat. Jumala Poeg ise oli seal kuulutanud evangeeliumi ja teinud imetegusid, kuid Teda ei võetud vastu.Seda meeles pidades saame aru, miks Ta ütles:”Ja sina Kapernaum, kas sa arvad, et sind ülendatakse taevani?Ei, sind tõugatakse alla põrgusse, sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod mis sinus, siis ta oleks püsinud tänini.”(Mt 11:23)

Seal lähedal, kuhu nad jõudsid, olid kuulsad sadamalinnad Siidon ja Tüüros. Jeesus teadis, et varsti peavad Tema jüngrid sõitma üle Vahemere, et viia rõõmusõnumeid maailma suure impeeriumi linnadesse. Veel ei olnud aeg küps.Ta pidi oma jüngrid enne eelseisvaks tööks ette valmistama. Siit lootis Jeesus selleks tööks leida rahu ja vaikust.

Jeesuse töö võttis uue ilme, ta loobus rahvahulkade õpetamisest ja pühendus jüngrite õpetamisele. Ta pidi kiirustama, sest Jumala Pojal oli jäänud elada veel ainult üks aasta.Jüngrid tuli aga eelseisvateks katsumusteks põhjalikult ette valmistada.

Piiriäärsetel aladel elasid juudid koos paganatega.”Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis:”Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale!Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti!”
Naine, kes Jeesuse juurde tuli; oli samuti juutide meelest pagan.Kuna foiniiklaste seas elas palju juute, siis võib arvata, et kuuldused Jeesuse imetegudest olid jõudnud ka sinna. Tõenäoliselt oli see nainegi kuulnud nendest imetegudest ja nüüd ruttas ta murest murtuna, aga suure lootusega, Jeesuse juurde.

Jeesus ei vastanud naise palvele kohe.Esialgu tundus, et ta kohtleb põlatud rahva liiget nii, nagu oleksid juudid kohelnud.Sellega tahtis Ta oma jüngritele näidata, kui südametu oli juutide käitumine.Rahuldades seejärel naise palve, näitas Jeesus neile halastusrikkust, mida jüngridki pidid ilmuta- ma ahastuses olijate suhtes.
Kuigi Jeesus ei vastanud kohe, ei kaotanud naine usku, hoolimata Jeesuse näilisest ükskõiksusest.Häirituna naise pealetükkivusest, palusid jüngrid Jeesust, et Ta käsiks pealekäijal lahkuda.Neile näis, et juutide põlgus kaananlaste vastu oli Jeesusele meelepärane.Vastuseks jüngrite nõudmisele ütles Jeesus:”Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.” Ehkki vastus kõlas juutidele omase suhtumisena, oli selles jüngrite- le noomitus, mida nood hiljem mõistsid: Jeesus oli tulnud maailma, et päästa kõiki, kes Ta vastu võtavad. 

Jeesus oli lahkunud seniselt tegevuselt seepärast, et kirjatundjad ja variserid püüdsid võtta Talt elu.Nad nurisesid ja kaebasid, olid uskmatud ja kibedad ning hülgasid vabalt pakutud lunastuse.Nüüd aga kohtas Ta üht õnnetut ja põlatud rahva esindajat, kes ei tundnud Jumala sõna nii nagu nemad, ometi mõjutas naist Kristuse jumalikkus.Naisel oli kõikumatu usk Jeesuse võimesse anda palutut.Ta tundis Kristuses ära kõikvõimsa Lunastaja.

Jeesus oli kontrollinud naise usku.Kohelnud naist nii kummalisel viisil, näitas Jeesus, et inimene, keda peeti halvaks, polnud võõras, vaid Jumala perekonna liige.Jumala lapsena oli tal eesõigus osa saada Isa andidest.Seejärel täitis Kristus naise palve:”Oh, naine, sinu usk on suur!Sündigu sulle,. nagu sa tahad!”

See oli ainus imetegu, mille Jeesus selle retke ajal tegi.Ta tahtis jüngreid vabastada judaismi piiratusest; nende huvisfääris pidid olema kõik rahvad. See tegu avas jüngrid nägema tööpõldu, mis ootas neid paganate juures.


Hiljem, kui juudid pöörasid otsustavalt selja ka jüngritele, kes kuulutasid Jeesuse maailma lunastajaks, meenusid apostlitele just sellised õppetunnid ja mõjutasid nende töösuundi.
Lugu Kaanani naisest on julgustus igale palvetajale. Usu kaudu viskus naine vastu müüri, mis oli rajatud juutide ja paganate vahele.Võites meeleheite ja mitte hoolides kahtlustest, usaldas ta Kristuse armastust. Jeesus soovib, et me kõik usaldaksime Teda selliselt.Lunastuse õnnistused on mõeldud kõigile. Õige palve teel ei ole ükski takistus lõplik. Jumala tahte järgi palvetades ärgu hirmutagu meid me oma väärtusetus.

Vaatamata ealistele, seisuslikele või rahvuslikele erinevustele kutsub Tema kõiki enda juurde.Pühakiri ütleb meile selgelt:”Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.”(Gl 3:28) “Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.”(Rm 10:13)

Tuesday, February 19, 2013

Jutlustaja Reinu jutlus 17.02.2013.



Mt 4:1-11

Iga uskliku pilk on taas pööratud Jeesuse kannatamisloole.Jeesuse kannatamine, surm ja ülestõusmine on Jumala õndsusloo tähtsündmused. Me näeme nendes sündmustes Jumala armurohket tegu ja Issanda ning Tema koguduse vastast saatanat.
Jutluse aluseks olev kirjakoht räägib meile sellest, kuidas Jeesus saavutas enne oma avalikku tööd isikliku võidu kurjuse kuninga ahvatluste üle. Pärast võitu kõrbes oli Jeesus valmis Messia ülesannete jaoks.
Eelmine peatükk lõpeb Jeesuse ristimisega Jordanis ja Jumala Vaimu laskumisega Tema peale. Ristimises võttis Jeesus vastu Messia ülesande.Ristimise järel viib Jeesuse tee Teda tagasi kodukohta, kuid mitte tuldud rada mööda, vaid Vaimust juhituna läbi kõrbelise Judea mägismaa. Tolle aja kujutluste kohaselt oli mägine kõrb kurjade vaimude asupaik.Kõrbeüksinduses viibija vajas erilist Jumala ligiolu, et olla kaitstud varitsevate ohtude eest. Siia tulnu pidi end andma Jumala kätte ja lootma kõiges Jumala abile.Seal tulebki Jeesusel läbida oma katsumuste esimene tuleproov.
Luuka evangeeliumis on juttu neljakümnest kõrbes veedetud päevast (Lk 4:2), Matteus nimetab ka öid.See viitab täispaastule. Juutide paastukomme seisnes tavaliselt päevases paastumises. Öö saabudes tohtis süüa, ilma et sellega kaasneks paastu rikkumine.
Jeesus ei mõelnud, kust saada leiba ja vett. Ta vajas üksindust, et mõelda sellele, kuidas viia läbi oma messialiku tegevuse laadi.Kuidas pidi Ta kasutama meelevalda, mille Ta koos Püha Vaimuga oli saanud?
Kui Jeesus oli kõrbes viibinud nelikümmend pingelist päeva, siis tundis ta nälga.Kohe ilmus kiusaja-kurat, kes oli oodanud soodsat silmapilku.Seni ei olnud saatan teda nende päevade jooksul tülitanud.Nüüd oli tema arvates paras aeg.Kuid Jeesus oli nende päevade jooksul jõudnud lõplikule selgusele oma järgneva tegevuse suhtes ja oli kiusatustega kohtumiseks hästi ette valmistatud.

Jeesus on naisest sündinud ja tema kohta kehtisid kõik bioloogilise elu seadused, mis nõudsid rahuldamist.Esimese kiusatuse puhul pidi Ta otsustama, kuidas kasutada oma jumalikku võimu.Ta ei tee, mida saatan käsib, vaid vastab Pühakirja sõnadega:”Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”Jeesus teadis, et ta ei tohi oma meelevalda kasutada isiklikuks otstarbeks.See oleks olnud eksimine Isa tahte vastu ja oma kutsumuse reetmist ning alistumist kuradi tahtele.

Söömistung on iga elusolendi eluline vajadus.Ilma toiduta inimene sureb. Oleme piisavalt palju näinud televiisorist paikkondi, kus inimesed elavad nälja piiril või on koguni nälga surnud.Enese säilitamise nimel on inimene valmis kõigeks:tapma, röövima, varastama.1.Mo raamatus(1.Mo 25:29-34) on kirjutatud sellest, kuidas näljane Eesav müüs läätseleeme eest oma esmasünniõiguse vend Jaakobile.Esmasündinu oli vanim poeg, kes päris ka- hekordse osa.Temal oli ka isa õnnistus ja isa surma puhul pidid ülejäänud pereliikmed kuuletuma temale.
Kaotus ei heiduta saatanat, ta ründab uuesti.Nüüd on nad Jeruusalemmas.Koht, kus nad viibisid, pidi Jeesusele meenutama Messias-olemist ja äratama temas kas või hetkelist soovi vastamaks rahva ootustele. Koht, kus nad olid, ei olnud tõenäoliselt pühakoja hari.Templihoonel ei olnud sellist katust ega katuseharja nagu meil siin näha saab.See toimus templiväljakut piiraval müüril, mis toetus sügava järsaku kaldale.
Saatan püüab kavalusega Jeesust ära meelitada, kasutades selleks Pühakirja sõna:”Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” Sisuliselt soovitas kiusaja Jeesusel laskuda fanatismi.Nii võiksime Pühakirjast võtta ühe suvalise teksti ja Piibli üldist mõtet arvestamata toimida teksti kohaselt.Sellegi saatana ettepaneku lükkab Jeesus tagasi:”Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!”

See teine kiusatus rajaneb juutliku vabaduse peapahel-tunnustähe nõudmisel võimatu teostamiseks.Messiat pidi tuntama tema jumalikust meelevallast, mis pidi tegema imetegusid.Heroodeski nõudis Jeesuselt imetähti (Lk 23:8), kuid Jeesus vaikis.

Õp. Harri Haamer on öelnud, et Jumala kõige suurem ime ei ole see, et meie terveks jääme, vaid et me haigetena, väsinutena ja vaevatutena tohime kogeda Jumala kandvat, ülestõstvat ja päästvat armu surmas ka. Üksnes nii suutis Jeesus alustada Talle määratud teed-jääda ustavaks ja kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
 
Kolmanda kiusatuse puhul pidi Jeesus otsustama, milline Messias tahab ta olla.Kas ta kuningriik on sellest maailmast või jääb Ta vaimulikuks Mes- siaks?Kiusaja näitab Talle ainult maailma säravamat poolt-kõiki kuningriike.Saatan pakub Jeesusele vara, kuid mitte võimu, selle tahab ta endale jätta.Kui Jeesus võtaks pakkumise vastu, siis ei saaks Temast iseseisvat peremeest, vaid tegeliku võimu kandja ripats.Võimukandja on maapealne ebajumal.Mitte asjata ei nõudnud vanaaja valitsejad endi kummardamist jumalustena.
Piiblitundides uurime Ap.tegude raamatut.12.peatükis (12:21-23) on kirjutatud:”Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.Rahvas aga hüüdis:”See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!”Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale.Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.”
Jeesust ei pimesta maailma sära, ta ei kummardu saatana ette.Maailma rikkused ja au ei sundinud Teda Jumalat unustama.Jeesus ei astu ühtki sammu ilma Isa tahteta, Ta kuuletub täielikult ja ainult Jumalale.Tema vas- tus kiusajale oli ühemõtteline:”Mine minema, saatan, sest kirjutatud on:Kummarda Issandat , oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
“Matteuse rõõmusõnumis” kirjutab.E.Salumaa:”Kuidas on võimalik, et Jumal andis oma Poja kuradi kätte kiusata?Sellele võime vastata ainult nii: mitte Jumal ei andnud, vaid kurat esitas väljakutse võitluseks…Jumal teadis eelseisvast kokkupõrkest ning Vaimu kaudu ise oma Poja juures viibis, talle võimatu võimalikuks tegi ja kiusaja võitis.Ei tohi unustada, et Jeesus oli inimene, “kes kõiges on kiusatud otsekui meie” (Hb 4:15) ja “pidi kõiges olema vendade sarnane” (Hb 2:17), olles ka “ise nõtruse sees” (Hb 5:2).Va- he seisab vaid selles, et ta oli patuta inimene ja seetõttu suuteline võitma iga kiusatust, mis ei tähenda aga, et tema kiusatus oleks olnud kergem.”
Pärast saatana lahkumist ei jäänud Jeesus üksi.”Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda.”
Jeesuse kiusamise lugu näitab meile, et Tema teab, mida tähendab olla vaevatud ja koormatud, kiusatud ja haavatud.Ta teab ka seda, kuidas sellest kõigest võitjana välja tulla.Tema oskab meid aidata. Meie asi on end usaldada Tema hoole alla.