Mt 4:1-11
Iga uskliku pilk on taas pööratud Jeesuse
kannatamisloole.Jeesuse kannatamine, surm ja ülestõusmine on Jumala õndsusloo
tähtsündmused. Me näeme nendes sündmustes Jumala armurohket tegu ja Issanda ning
Tema koguduse vastast saatanat.
Jutluse
aluseks olev kirjakoht räägib meile sellest, kuidas Jeesus saavutas enne oma
avalikku tööd isikliku võidu kurjuse kuninga ahvatluste üle. Pärast võitu kõrbes
oli Jeesus valmis Messia ülesannete jaoks.
Eelmine
peatükk lõpeb Jeesuse ristimisega Jordanis ja Jumala Vaimu laskumisega Tema
peale. Ristimises võttis Jeesus vastu Messia ülesande.Ristimise järel viib
Jeesuse tee Teda tagasi kodukohta, kuid mitte tuldud rada mööda, vaid Vaimust
juhituna läbi kõrbelise Judea mägismaa. Tolle aja kujutluste kohaselt oli mägine
kõrb kurjade vaimude asupaik.Kõrbeüksinduses viibija vajas erilist Jumala
ligiolu, et olla kaitstud varitsevate ohtude eest. Siia tulnu pidi end andma
Jumala kätte ja lootma kõiges Jumala abile.Seal tulebki Jeesusel läbida oma
katsumuste esimene tuleproov.
Luuka
evangeeliumis on juttu neljakümnest kõrbes veedetud päevast (Lk 4:2), Matteus
nimetab ka öid.See viitab täispaastule. Juutide
paastukomme seisnes tavaliselt päevases paastumises. Öö saabudes tohtis süüa,
ilma et sellega kaasneks paastu rikkumine.
Jeesus
ei mõelnud, kust saada leiba ja vett. Ta vajas üksindust, et mõelda sellele,
kuidas viia läbi oma messialiku tegevuse laadi.Kuidas pidi Ta kasutama
meelevalda, mille Ta koos Püha Vaimuga oli saanud?
Kui
Jeesus oli kõrbes viibinud nelikümmend pingelist päeva, siis tundis ta
nälga.Kohe ilmus kiusaja-kurat, kes oli oodanud soodsat silmapilku.Seni ei
olnud saatan teda nende päevade jooksul tülitanud.Nüüd oli tema arvates paras
aeg.Kuid Jeesus oli nende päevade jooksul jõudnud lõplikule selgusele oma
järgneva tegevuse suhtes ja oli kiusatustega kohtumiseks hästi ette
valmistatud.
Jeesus
on naisest sündinud ja tema kohta kehtisid kõik bioloogilise elu seadused, mis
nõudsid rahuldamist.Esimese kiusatuse puhul pidi Ta otsustama, kuidas kasutada
oma jumalikku võimu.Ta ei tee, mida saatan käsib, vaid vastab Pühakirja
sõnadega:”Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala
suust.”Jeesus teadis, et ta ei tohi oma meelevalda kasutada isiklikuks
otstarbeks.See oleks olnud eksimine Isa tahte vastu ja oma kutsumuse reetmist
ning alistumist kuradi tahtele.
Söömistung
on iga elusolendi eluline vajadus.Ilma toiduta inimene sureb. Oleme piisavalt
palju näinud televiisorist paikkondi, kus inimesed elavad nälja piiril või on
koguni nälga surnud.Enese säilitamise nimel on inimene valmis kõigeks:tapma,
röövima, varastama.1.Mo raamatus(1.Mo 25:29-34) on kirjutatud sellest, kuidas
näljane Eesav müüs läätseleeme eest oma esmasünniõiguse vend
Jaakobile.Esmasündinu oli vanim poeg, kes päris ka- hekordse osa.Temal oli ka
isa õnnistus ja isa surma puhul pidid ülejäänud pereliikmed kuuletuma temale.
Kaotus
ei heiduta saatanat, ta ründab uuesti.Nüüd on nad Jeruusalemmas.Koht, kus nad
viibisid, pidi Jeesusele meenutama Messias-olemist ja äratama temas kas või
hetkelist soovi vastamaks rahva ootustele. Koht, kus nad olid, ei olnud
tõenäoliselt pühakoja hari.Templihoonel ei olnud sellist katust ega katuseharja
nagu meil siin näha saab.See toimus templiväljakut piiraval müüril, mis toetus
sügava järsaku kaldale.
Saatan
püüab kavalusega Jeesust ära meelitada, kasutades selleks Pühakirja sõna:”Sinu pärast käsib ta
oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei
tõukaks.” Sisuliselt soovitas kiusaja Jeesusel laskuda fanatismi.Nii
võiksime Pühakirjast võtta ühe suvalise teksti ja Piibli üldist mõtet
arvestamata toimida teksti kohaselt.Sellegi saatana ettepaneku lükkab Jeesus
tagasi:”Sina ei
tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!”
See
teine kiusatus rajaneb juutliku vabaduse peapahel-tunnustähe nõudmisel võimatu
teostamiseks.Messiat pidi tuntama tema jumalikust meelevallast, mis pidi tegema
imetegusid.Heroodeski nõudis Jeesuselt imetähti (Lk 23:8), kuid Jeesus vaikis.
Õp. Harri
Haamer on öelnud, et Jumala kõige suurem ime ei ole see, et meie terveks jääme,
vaid et me haigetena, väsinutena ja vaevatutena tohime kogeda Jumala kandvat,
ülestõstvat ja päästvat armu surmas ka. Üksnes
nii suutis Jeesus alustada Talle määratud teed-jääda ustavaks ja kuulekaks
surmani, pealegi ristisurmani.
Kolmanda
kiusatuse puhul pidi Jeesus otsustama, milline Messias tahab ta olla.Kas ta
kuningriik on sellest maailmast või jääb Ta vaimulikuks Mes- siaks?Kiusaja
näitab Talle ainult maailma säravamat poolt-kõiki kuningriike.Saatan pakub
Jeesusele vara, kuid mitte võimu, selle tahab ta endale jätta.Kui Jeesus võtaks
pakkumise vastu, siis ei saaks Temast iseseisvat peremeest, vaid tegeliku võimu
kandja ripats.Võimukandja on maapealne ebajumal.Mitte asjata ei nõudnud vanaaja
valitsejad endi kummardamist jumalustena.
Piiblitundides
uurime Ap.tegude raamatut.12.peatükis (12:21-23) on kirjutatud:”Määratud päeval pani
Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile
kõne.Rahvas aga hüüdis:”See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!”Aga otsekohe lõi
teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale.Ja ussidest sööduna
heitis Heroodes hinge.”
Jeesust
ei pimesta maailma sära, ta ei kummardu saatana ette.Maailma rikkused ja au ei
sundinud Teda Jumalat unustama.Jeesus ei astu ühtki sammu ilma Isa tahteta, Ta
kuuletub täielikult ja ainult Jumalale.Tema vas- tus kiusajale oli ühemõtteline:”Mine minema, saatan,
sest kirjutatud on:Kummarda Issandat , oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
“Matteuse
rõõmusõnumis” kirjutab.E.Salumaa:”Kuidas on võimalik, et Jumal andis oma Poja
kuradi kätte kiusata?Sellele võime vastata ainult nii: mitte Jumal ei andnud,
vaid kurat esitas väljakutse võitluseks…Jumal teadis eelseisvast kokkupõrkest
ning Vaimu kaudu ise oma Poja juures viibis, talle võimatu võimalikuks tegi ja
kiusaja võitis.Ei tohi unustada, et Jeesus oli inimene, “kes kõiges on kiusatud
otsekui meie” (Hb 4:15) ja “pidi kõiges olema vendade sarnane” (Hb 2:17), olles
ka “ise nõtruse sees” (Hb 5:2).Va- he seisab vaid selles, et ta oli patuta
inimene ja seetõttu suuteline võitma iga kiusatust, mis ei tähenda aga, et tema
kiusatus oleks olnud kergem.”
Pärast
saatana lahkumist ei jäänud Jeesus üksi.”Ja vaata, ingleid
tuli tema juurde ja need teenisid teda.”
Jeesuse
kiusamise lugu näitab meile, et Tema teab, mida tähendab olla vaevatud ja
koormatud, kiusatud ja haavatud.Ta teab ka seda, kuidas sellest kõigest
võitjana välja tulla.Tema oskab meid
aidata. Meie asi on end usaldada Tema hoole alla.