Vaimukevad

Jh 15:26-16:4 
Kas on lihtne olla kristlane tänapäeva maailmas? Ühtpidi võttes see justkui on lihtne, meil on ju usuvabadus. Usu mida tahad ja ela kuidas tahad. Teistpidi nõuab Jeesuse järgimine tänapäeval suurt julgust ja usukindlust. Küllap sõltub kõik ka sellest mida me kristlaseks olemise all silmas peame. Kui see ei tähenda inimese jaoks midagi erilist, kui me kristlaseks olemine ei avaldu kuidagi, ei ole arvatavasti ka probleeme. Aga kui see tähendab teistsugust südamehoiakut, kui sellega kaasneb vastasseis ilmalikustunud maailmale, siis on pilt teine. Sa pead olema tugev, et ujuda vastuvoolu. Ja vastuvoolu ujumine kristlase elu tänapäeval kahtlemata on.
 

Pühal õhtusöömaajal Jeesus julgustab jüngreid. Ta teab, et tema järgijatel ei saa olema lihtne. Teda ennast lüüakse risti ja jüngreid ja kirikut ootab ees tagakiusamine. Algkristluse aegadel oli tagakiusamine jõhker ja brutaalne, tänapäeval on kuri rafineeritum, aga saatana vastasseis Kristusele on oma olemuselt sama.

Miks kiusatakse usklikke taga? Jeesus vastab: Sellepärast, et nad (kiusajad) ei tunne Isa ega mind. Jumala ja Kristuse mittetundmisest kasvab välja kogu maailma kurjus. Samast juurest on tulnud ka vaen usklike vastu – nii tagakiusamised minevikus kui vastasseis ja põlgus tänapäeval. 

Kui usklike vaenamised algkristluse aegadel või islamimaades tänapäeval mõjuvad arusaadavalt usu proovilepanekuna, siis kaasaja lääne inimesed ei kaugene usust mitte vaenu tõttu, mis võib-olla mõjuks ka hoopis virgutavalt, vaid pigem ükskõiksuse, mugandumise või lihtsalt keskendumisvõime puudumise pärast. Nii palju meelikõitvat on ümberringi! Rahvarohkeid üritusi, kõikvõimalikke arvamusi ja teemasid, millega on huvitav end kursis hoida, palju põnevat, millega tegeleda, mida lugeda, mida vaadata, millele oma aega raisata. 

Jeesus annab pühal õhtusöömaajal tõotuse Püha Vaimu tuleku kohta: Kui tuleb Lohutaja, kelle ma teile Isa juurest saadan, Tõe Vaim, kes lähtub Isast, siis tema tunnistab minust. Jumala Vaim on see, kes tunnistab Kristusest. Selle järgi me tunneme Jumala Vaimu, et Ta juhib meid Kristuse kaudu Jumala juurde. Maailmas võib olla palju põnevat ja paeluvat, tarku mõtteid ja peenetundelist tõetunnetust, aga kui see kõik juhib eikuhugi, inimliku teadmise ülekülluse sohu, siis pole sest kasu.

Igaüks väidab tänapäeval, et tema teab tõde. Ta teab ise kuidas peab elama ja mida kõike veel. Meie ajaloo ja religioosse harimatuse tõttu valitseb eestlase usus tõeline tohuvapohu.

Patriarh Kirill ütleb oma raamatus “Hingekarjase sõna”: uskliku kristlase vastus küsimusele teistest religioonidest peab seisnema järgmises. Me ei tea ega saa öelda, kas teised religioonid toovad inimese Jumala juurde või mitte, sest meie jaoks on see varjatud ning selle üle otsustab Jumal ise. Kuid me teame täpselt, et Issand Jeesus Kristus on Tee, Tõde ja Elu ning ta kingib inimesele võimaluse astuda ühendusse Taevase Isaga. ... Tõeline usk lammutab tõkke Jumala ja inimese vahelt. Astdes suhtlusesse Jeesuse Kristusega, astume ühendusse Kõikvõimsa Jumalaga, universumi Loojaga. Ning vastuseks meie palvetele ja palumistele annab Ta meile seda, mida me vajame. See tõeline usk õnnistab inimest Jumalaga tihedasti läbi käima.... Donitaguse piiskop Tihhon on öelnud: ”Püha Vaim tegutseb Jumala Sõna kaudu südametes”. Püha Vaim õpetab meid ja tuletab meile meelde kõik, kuid mitte mentaalselt, mitte teadvuse ja mälu tasandil, vaid juhatades meid salapäraselt ajavälisesse reaalsusesse.

Püha Vaim on nagu Jumala hingus, mida tunneme enda peal. Seesama eluhingus, millega Jumal andis elu põrmust võetud Aadamale. Me ei näe Teda, kellest see sooja tuulena mõjuv Lohutaja lähtub, aga tänu sellele hingusele tunneme selgelt Looja lähedust oma elus. Saabuvad nelipühad kutsuvad meid igatsema ja paluma Jumala Vaimu oma ellu, et ta tuleks ja looks meie sees kõik uueks. Nagu kevad.