Friday, January 31, 2014

Võitlus külmaga

Külm ei taha järgi anda ei õues ega vanas kirikumõisas. Kuigi radiaatorid on soojad, õhkab maja külma. Väljas on ka vinge tuul, mis külma omajagu võimendab. Jutlustaja Rein küll võttis kätte ja kleepis kinni kõik pastoraadi aknad (sest need on tõesti hõredad), aga ikka pressib külma sisse. Tundub, et läbi seinte ja paksude kivimüüride. Piibliringi, keskpäevapalvuse ja laste lauluringi saime siiski peetud, kuigi kõik vähendatud koosseisus.
Tuleks juba ometi kevad!

Monday, January 27, 2014

Aareni ristimine ja jaanuari lapsed

26. jaanuaril sai ristimise läbi meie kogudusega liidetud Aaren. Aareni perekond on mitmendat põlve kristlased ja sellest on ainult suur rõõm!
Aaren on hämmastavalt armas, rahulik ja rõõmus laps, kes terve jumalateenistuse vapralt vastu pidas, kordagi kisa ei tõstnud, ainult pärast ristimist tõi kuuldavale terve rea rahulolu väljendavaid hääli.
 Talvekirik oli tõesti jahe, kuid inimeste südamed soojad. Et oli kuu viimane pühapäev, oli pärast teenistust kaetud kohvilaud ja õnnitlemiseks kutsusime ette kõik jaanuari kuu sünnipäevalapsed.



Usk on loodetava tõelisus



Jutlus 26.01. AD 2014
Hb 11:1-10 Usust ja uskujatest muistsel ajal
Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus. Selle kohta on ju esivanemad saanud tunnistuse. 3 Usus me mõistame, et maailmad on valmistatud Jumala sõna läbi, nii et nägematust on sündinud nähtav. 4 Usus tõi Aabel Jumalale parema ohvri kui Kain, mille tõttu ta sai tunnistuse, et tema on õige, kuna Jumal andis tema andide kohta tunnistuse, ja usu kaudu ta räägib veel surnunagi. 5 Usus võeti ära Eenok, et ta ei näeks surma, ja teda ei leitud enam, sest Jumal oli ta ära võtnud. Aga juba enne, kui ta ära võeti, oli ta saanud tunnistuse, et ta on olnud Jumalale meelepärane. 6 Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad. 7 Usu läbi sai Noa hoiatuse selle kohta, mida veel ei olnud näha, ja ta ehitas jumalakartuses laeva oma pere päästmiseks; ja selle kaudu ta mõistis süüdi maailma ja sai selle õiguse pärijaks, mis tuleb usust. 8 Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb. 9 Usus ta asus elama tõotatud maale otsekui võõrsile, elades telkides koos Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sellesama tõotuse kaaspärijad. 10 Sest ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille meister ja ehitaja on Jumal. 

Kui elu läheb oma tavalist rada, tundub kõik kuidagi lihtne ja loomulik, justkui nii peakski olema. Aga alati ei lähe nii, vahel on kiusatused tee peal, vahel katsumused. Kui aga tekivad kõrvalekalded, meie ellu sekkub Saatus, see suur Jumala tööriist, siis kõnnime me korraga nagu vetruval soopinnasel, teadmata kas see kannab. Uskudes ja lootes, et ehk ikka kannab.
 
Kui jalgealune kõigub ähvardavalt ja meie usk pannakse proovile, siis on alati võimalik usus naalduda Tema najale, kelle käes on viimselt kõik, aga selleks tuleb end ka lahti rabelda kõidikutest, millega see maailm meid seob. Täiesti vabaks, kuigi see tundub võimatu.

Nagu lugu väikesest poisist toidupoes. Poiss seisis leti ees, tema lähedal oli avatud kast isuäratavate küpsistega. "Tere päevast, noormees," ütles kaupmees. "Kuidas ma sind aidata saan?
"Mitte kuidagi," vastas poiss kärmelt:
"No? Mulle tundub, nagu sa tahaksid kangesti neid küpiseid?!
„Oh, te saate must valesti aru! Ma tahan kangesti neid küpsiseid mitte tahta!“

Kiusatused, olgu väikesed või suured on nagu püünised meie teel. Neid vedeleb igal pool. Naljaviluks ütleme me siis vahel: "Saatan sundis mind seda tegema!", kuid tegelikult ei saa me kiusatusele järgi andmises süüdistada kedagi teist, kui vaid iseennast. Me oma himud juhivad meid ja me oma soovid. Kiustased on kavalasti me tee peale seatud. Katsumused, aga midagi, mis meie ellu lihtsalt nagu kallatakse ja me ei saa nende vastu midagi teha. Küsimus on vaid kuidas me antud olukorraga toime tuleme.

Ent just seal, kus olukord näib lootusetu, just seal saab Jumala vägi suureks. Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus, ütleb Heebrea kirja autor (s 1). Ja lisab samas: Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.

Meil kerkis alles hiljaaegu piiblitunnis küsimus, et ehk piisab sellest, kui olla lihtsalt väga hea inimene. Et ehk pääsevad igavesse ellu ka need, kes pole selles elus Jumalaga kohtunud, ega Teda uskunud, kuid kes ei ole ka midagi suurt halba teinud. Heebrea kirja autor astub sellele seisukohale selgelt vastu. Ilma usuta on võimatu olla meelepärane.

Ta toob rohkelt näiteid Vanast Testamendist. Aabel ja Kain, mõlemad ohverdasid Jumalale, kuid vaid ühe ohver oli Jumalale meelepärane. Mitte ohver iseenesest, vaid südamehoiak, millega Aabel oma ohvri tõi. Järgmisena mainitakse Eenokit. Jällegi, tema usk oli nõnda suur, et ta kohta on öeldud, et ta kõndis koos Jumalaga. Lausa elust ellu. Mainitud on ka Noad ja Aabrahami, kõiki suuremaid VT algusaegade usuisasid, kes tegid oma tegusid ja elasid oma elu üksnes usus. Heebrea kirja autor ütleb kaunilt: Usk on loodetava tõelisus. Nimetatud Vana Testmandi usuisad suutsid näha usus tõelisena, mida paljud ei suutnud näha. Eenok kõndis koos Jumalaga juba siin ja võeti otse, surmavalda viimata, taevasse. Noa nägi saabuvat veeuputust ja keei ei uskunud tema jutte ähvardavast ohust. Aabrham uskus, et tema sugu saab õnnistatud, kuigi ta oli juba vana mees ja tal polnud järglasi.

See on kuulekuse ja alandliku usu tee, mis meilt kui kristlastelt oodatakse. Leppimist olukordadega, mida me muuta ei saa. Jumala usaldamist kõigis olukordades. Aga ka julget vastuseisu kurjale ja võitlemist neis olukordades, kus meil tuleb võidelda selle maailma vürstiga ja pimeduse jõududega.

Kütteavarii

Kõige külmemal ajal, kui Kosel langesid termomeetrite näidud alla 20 kraadi, ütles üles kirikumõisa maaküttesüsteem. Maakütet peetakse üldiselt üsna kindlaks ja tõhusaks kütteks, mis erilist hoolt ja järelvalvet ei vaja, kuid kõik, mis liigub, kulub. Võttis aega viis päeva ja viis spetsialisti, enne kui küte jälle korralikult toimima hakkas ja seda selle talve kõige krõbedamate külmadega. Nüüd küll küte töötab juba viiendat päeva, aga suur ja vana maja on nii maha jahtunud, et lihtsalt keeldub üles soojenemast. Jõudsime viimaks järeldusele, et kõik pastoraadi aknad tuleb sel aastal välja vahetada. Ja arvatavasti ka uksed. Kuhu küll kirjutada järjekordne projekt?

Thursday, January 16, 2014

talve külv

Tuli külm,
tuli lumi,
talve külv
valge uni.


Ennäe, vesi!




Ap 8:26-40 Filippus ja Etioopia kojaülem
Issanda ingel rääkis aga Filippusele: «Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.» Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut. Ja Vaim ütles Filippusele: «Mine ja ligine sellele tõllale!» Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: «Kas sa ka aru saad, mida sa loed?» Tema vastas: «Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?» Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale. Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: «Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.   Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.» Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: «Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?» Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest. Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: «Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?» Aga Filippus ütles: «Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.» Ta vastas ja ütles: «Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!» Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema. Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga. Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse. 
 
Etioopia kirik on üks maailma vanimaid kirikuid. Apostlite tegude raamatu põhjal sai kõik alguse ühest mehest, kes luges tühermaal teel olles Vana Testamenti, Jesaja raamatu 53.-st peatükist. Luges, aga ei mõistnud. Samal ajal andis Issand märku apostel Filippusele, et ta läheks teele, mis viib Jeruusalemmast Gaza poole. Filippus kuuletus küsimusi esitamata. Kui on tarvis minna, siis on tarvis minna. Filippus nägi tõlda veeremas ja kuulis Etioopia kojaülemat lugemas Pühakirja. Ta vaatas teda ja küsis: «Kas sa ka aru saad, mida sa loed?» Küllap võiks sama küsimuse esitada paljudele, kes omaette pühakirja loevad.
Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.

Eetioopia kojaülem tundis, et tal jääb enda tarkusest vajaka. Samas tõdes ta, et siin on keegi, kes taipab Pühakirjast rohkem kui tema. Ta palub, et Filippus talle seletaks. Filippus kuulutas nüüd etiooplasele rõõmusõnumit Jeesusest: Inimene on patune, oma pattudega, oma eluviisiga ootab teda põrgu. Aga Jumal maailma nõnda palju armastanud, et Ta saatis oma ainsa Poja Jeesuse, kes suri ristil et kanda karistust meie pattude eest. Nagu tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud. Jeesus suri ristil. Kolm päeva hiljem tõusis Jumala Tall surnuist üles. Kõik, kes usuvad Kristusesse, neil on pattude andeksandmine ja igavene elu.

Nii lihtne, kui see kõne ka meile tundub (kirja pole seda ju tervikuna pandud), pidi see ometi olema vägev, sest peagi silmas Etioopia kojaülem lahtist vett ja täheldas: «Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?»

Vahel on öeldud, et ristimiseks ettevalmistus peaks kestma vähemalt kolm aastat. Vahel on meie kirikule ette heidetud, et me liiga kergekäeliselt olme valmis inimesi ristima. Aga siin ütles Filippus: «Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.» Etioopia kojaülem ütles: «Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!»

Sellest piisas.  

Kogu elu on vahel nagu tühermaa, kust me oma eluvankriga läbi loksume. Ja siiski võib siit leida eluvett, ilma hinnata. Nende jaoks, kel on usku.

Etioopia kojaülem käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.

Kas sa mäletad oma ristimise päeva? Või mäletad, mida teised on sulle sellest rääkinud? See, et meid on ristimise läbi Jumala lastega liidetud, muudab viimaks kõik. 

Martin Lutherit olla rasketel aegadel, kui näis, et kogu kirik on taganenud õigetel alustelt, kui ta enda elu oli ohus ja kui tal tekkisid kahtlused, siis sai ta kinnitust lihtsast lausest või tunnistusest: "Ma olen ristitud."
Sellest teadmisest piisab. Sellest usust piisab.

Monday, January 6, 2014

Kolmekuningapäeval



Kl 1:24-27
Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks, kelle teenriks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis mu kätte on antud teie heaks, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna, seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele, kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on - Kristus teie sees, kirkuse lootus.

Lootus. Kirkuse lootus. See on kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas. Kolm tarka tõid Jeesusele kuninglikke kingitusi – kulda, viirukit ja mürri, igaüks neist oli ülimalt väärtuslik ja hinnaline. Kuid kõik see kahvatab selle saladuse kirkuse rikkuse kõrval, mis on Kristus meie sees. Just nimelt sees. Sellest ei piisa, kui Kristus on kirikus, või altarisakramendis, või Piiblis, või vanemate usus. Kristus, kirkuse lootus, peab olema meie sees.

Mismoodi saab Kristus olla me sees? Mida see tähendab? Ehk sobib seda selgitada ühe väga kaasaegse elktroonilise abivahendiga nimega GPS – lühend ingliskeelsest väljendist: üleilmne asukoha määramise süsteem. See on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa.

Enamasti kasutavad autojuhid GPS liikudes tundmatutel teedel või võõrastes riikides. Kristus meie sees on sarnane abimees, ainult et mitte elektrooniline, mitte raha eest ostetav, mitte rikki minev, vaid keegi, kelle hoolde me võime rahuliku meelega usaldada oma elu.

Üks vagajutt räägib Jumala otsimisest. Nimelt oli Jumal otsustanud pärast maailma loomist pisut tagasi tõmbuda, et mõnest varjulisest kohast vaadata kõige loodu käekäiku. Jumal pidas inglitega aru millist peidupaika valida. Üks ingleist soovitas varjuda maa alla. Jumal vastas talle, et see pole kuigi hea mõte – õige varsti hakkavad inimesed kaevama ja kaevandama ning leiavad ta liiga kergesti üles. Teine ingel andis nõu peituda taevasse. Ent Jumal vastas: “Ärge alahinnake inimesi. Nad arenevad ruttu. Nad õpivad ka lendama mitte ainult maa kohal, vaid kõrgemalgi maailmaruumis. Ei, taevas ei oleks mul rahu. Pakuti veel mõningaid kohti, ent ükski ei tundunud piisavalt hea. Viimaks julges üks ingel välja pakkuda üsna pöörase idee: “Peida ennast inimese südamesse!”, ütles ta. Jumal vaatas rõõmsalt inglile otsa: “See on parim peidupaik, mis iial välja mõeldud. Oma enda südamest ei oska inimesed mind tõesti otsida!”
Viimselt on kõik Jumalaga seonduv ikkagi müsteerium, saladus. Tuntud religioonisotsioloog Rudolph Otto kirjutas kuulsas teoses Pühaduse idee, et "Kui inimmõistus suudaks Jumalat täielikult seletada, lakkaks Jumal olemast."

Ja ometi on Jumala saladus avaldatud tema pühadele, kellele Jumal tahtis teada anda. Kui vahel unustame, kes on need pühad, kellest alati apostlikus usutunnistuses tunnistame. Siis need ongi kõik need, kes seda saladust on pisutki mõistnud. Rudolph Ottol on õigus, lõpuni ei suuda meist keegi Jumalat mõista. Aga pärast jõulusündmust, pärast Sõna lihakssaamist, ei ole Ta ka enam päris varjatud Jumal. Samuti nagu Suur Jumal sündis kord Petlemmas väikese lapsena, võib ta sündida ka täna inimeste südames ja panna need helendama kirkuses ja lootuses.