Jutlustas diakon Rein Keskpaik
Lk7:36-50
Armu
teile ja rahu Jumalalt...
„Aga üks variseridest palus teda enda poole
sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda. Ja vaata, linnas oli keegi
patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi
ta alabasterriista mürriõliga ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes
tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema
jalgu ja võidis neid mürriõliga.Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud,
seda nägi, mõtles ta endamisi:“Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära
tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.“
Jeesus aga ütles talle:“ Siimon, mul on sulle midagi ütelda!“ Tema
lausus:“Räägi, Õpetaja!“ „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu
viissada teenarit, teine viiskümmend. Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta
kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?“ Siimon
vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.“ Jeesus ütles talle: „Sa
otsustasid õigesti.“ Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: „Kas sa
näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett,
tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. Sina ei
andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse
tuli, lakanud minu jalgu suudlemast. Sina ei võidnud mu pead õliga, tema on aga
võidnud mu jalgu mürdiõliga.Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte
andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut,
see armastab pisut.“ Aga naisele ta ütles:“Sinu patud on sulle andeks antud!“
Siis need, kes istusid Jeesusega ühe lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: „Kes on
tema, kes ka patte andeks annab?“ Aga tema ütles naisele:“ Sinu usk on sind
päästnud, mine rahuga!“
Pühapäeva
nimetus Reminiscere tähendab „tuleta
meelde“. See on võetud Ps rmt-st: „Tuleta
meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu
algusest!“
Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid
parandades kui ka patte andeks andes. Eelmisel pühapäeva jutlus rääkis Jeesuse
võitlusest saatana kiusatuste vastu. Sellele
tegevusele liitusid palve ja usk. Tänane kirjakoht räägib meile patusest
naisest. Naisest, kes oli variseride seas põlatud. Jeesus ei tõrjunud kedagi
endast ära, kes tulid oma hädadega Tema juurde. Pattude suurus polnud seejuures
oluline. Hädalised leidsid abi vaatamata oma pattudele. Pühakiri näitab ,
kuidas jeesus patustele appi tuleb. Jeesus oli saanud palju küllakutseid.
Tänases kirjakohas on kirjutatud, et Ta
sai ta kutse lugupeetult variserilt Siimonalt. Jeesus ei lükanud kutset
tagasi ja läks tema uhkesse kodusse.
Kes olid selle uhke variseri külalised? Pühakiri
räägib meile kolmest oluliset tegelast: Siimona, Jeesus ja keegi patune naine.
Siimon oli tõenäoliselt Jeesust tundma õppinud
Kapernaumas ja teadis Temast mõndagi, et temaga kontakti otsida. Seal elas ka
üks halva kuulsusega naine, kes ei onud nii kõrges seltskonnas oodatud.Ometi
julges see naine vargsi läheneda Jeesusele. See oli ennekuulmatu, sest
variserid ei istunud kunagi lauda koos
põlatuga .See valmistas variserile suurt piinlikkust. Jeesus aga laskis naisel
rahulikult toimetada, vaatamata Siimona hukkamõistvale suhtumisele.
Siimon oli külalislahke ainult lugupeetud külaliste
suhtes. Jeesusestki ei teadnud ta väga palju. Nüüd, nähes Jeesuse reaktsiooni
patuse naise suhtes, oli ta üllatunud. Tema oleks naise pigem oma kojast välja
saatnud.
Jeesusele ei jäänud varjule variseri südamekalkus.
Seepärast rääkiski Ta Siimonale selle tähendamissõna.
Sellega näitas Ta, et Siimona näilise külalislahkuse
taga peitus hoolimatu üleolek. Auväärsetele külalistele anti suud. Meile,
eestlastele, on suuandmine(eriti meeste) veidi võõrastav. Me seostame seda
Juuda suudlusega(äraandmisega).Brežnevi ja Honekeri suudlusest on tehtud ju
lausa hitt!
VT ajal anti auväärsetele külalistele suud ja salvi
juuste võidmiseks või lasti orjadel nende jalgu pesta . Sellest oli juttu ka eelmise
pühapäeva jutluses.
Sellest kõigest jäi aga Jeesus ilma, sest Siimon ei
pidanud Jeesusest nii palju lugu. Ometi teadis ta , et Jeesuses on midagi
erilist.
See-eest patune naine tegi alandlikult seda, mis Siimonal puudu jäi. Ja
Jeesus mõistis ta pattudest lahti. „Sinu
usk on sind päästnud, mine rahuga!“ Patuse naise enesealandus variseri ei liigutanud. Tema silmis oli naine
põlastust väärt, seepärast imestasid variser ja tema külalised Jeesuse sõnade
üle: „Kes on tema, kes ka patte andeks annab?“ Jeesuse seisukoht ei
lange kokku variseri omaga. See on õppetunniks meilegi, kes kipume tihti teisi
hukka mõistma. Üksteise hukkamõist ja poriga loopimine paistab eriliselt silma just nüüd, enne valimisi.
Kadedus ja kättemaksuiha on nii inimlik soov. Tasub vaid mõelda sellele, kui
arutluse all on olnud raskete kuritegude sooritajad. Kas määrata surmanuhtlus või ei?
Rooma kirja 5. ptk-s ütleb apostel: „Ent Jumal teeb
nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kuigi me
olime alles patused.“ (Rm 5: 8) Aamen
No comments:
Post a Comment