Tuesday, March 3, 2015

Jutlus Kose pastoraadis 1. märtsil 2015

Jutlustas diakon Rein Keskpaik

Lk7:36-50
Armu teile ja rahu Jumalalt...    
 „Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda. Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi ta alabasterriista mürriõliga ja astus tema taha ta jalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi:“Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune.“ Jeesus aga ütles talle:“ Siimon, mul on sulle midagi ütelda!“ Tema lausus:“Räägi, Õpetaja!“ „Ühel rahalaenajal oli kaks võlglast: üks oli võlgu viissada teenarit, teine viiskümmend. Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab?“ Siimon vastas: „Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis.“ Jeesus ütles talle: „Sa otsustasid õigesti.“ Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud. Sina ei andnud mulle tervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast. Sina ei võidnud mu pead õliga, tema on aga võidnud mu jalgu mürdiõliga.Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut.“ Aga naisele ta ütles:“Sinu patud on sulle andeks antud!“ Siis need, kes istusid Jeesusega ühe lauas, hakkasid iseeneses mõtlema: „Kes on tema, kes ka patte andeks annab?“ Aga tema ütles naisele:“ Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!“
 Pühapäeva nimetus Reminiscere tähendab „tuleta meelde“. See on võetud Ps rmt-st: „Tuleta meelde, Issand, oma halastust ja heldust, sest need on maailma ajastu algusest!“
Jeesus võitles pimedusejõudude vastu nii haigeid parandades kui ka patte andeks andes. Eelmisel pühapäeva jutlus rääkis Jeesuse võitlusest saatana kiusatuste vastu.  Sellele tegevusele liitusid palve ja usk. Tänane kirjakoht räägib meile patusest naisest. Naisest, kes oli variseride seas põlatud. Jeesus ei tõrjunud kedagi endast ära, kes tulid oma hädadega Tema juurde. Pattude suurus polnud seejuures oluline. Hädalised leidsid abi vaatamata oma pattudele. Pühakiri näitab , kuidas jeesus patustele appi tuleb. Jeesus oli saanud palju küllakutseid. Tänases kirjakohas on kirjutatud, et Ta  sai ta kutse lugupeetult variserilt Siimonalt. Jeesus ei lükanud kutset tagasi ja läks tema uhkesse kodusse.
Kes olid selle uhke variseri külalised? Pühakiri räägib meile kolmest oluliset tegelast: Siimona, Jeesus ja keegi patune naine.
Siimon oli tõenäoliselt Jeesust tundma õppinud Kapernaumas ja teadis Temast mõndagi, et temaga kontakti otsida. Seal elas ka üks halva kuulsusega naine, kes ei onud nii kõrges seltskonnas oodatud.Ometi julges see naine vargsi läheneda Jeesusele. See oli ennekuulmatu, sest variserid ei istunud  kunagi lauda koos põlatuga .See valmistas variserile suurt piinlikkust. Jeesus aga laskis naisel rahulikult toimetada, vaatamata Siimona hukkamõistvale suhtumisele.
Siimon oli külalislahke ainult lugupeetud külaliste suhtes. Jeesusestki ei teadnud ta väga palju. Nüüd, nähes Jeesuse reaktsiooni patuse naise suhtes, oli ta üllatunud. Tema oleks naise pigem oma kojast välja saatnud.
Jeesusele ei jäänud varjule variseri südamekalkus. Seepärast rääkiski Ta Siimonale selle tähendamissõna.
Sellega näitas Ta, et Siimona näilise külalislahkuse taga peitus hoolimatu üleolek. Auväärsetele külalistele anti suud. Meile, eestlastele, on suuandmine(eriti meeste) veidi võõrastav. Me seostame seda Juuda suudlusega(äraandmisega).Brežnevi ja Honekeri suudlusest on tehtud ju lausa hitt!
VT ajal anti auväärsetele külalistele suud ja salvi juuste võidmiseks või lasti orjadel nende jalgu pesta . Sellest oli juttu ka eelmise pühapäeva jutluses.
Sellest kõigest jäi aga Jeesus ilma, sest Siimon ei pidanud Jeesusest nii palju lugu. Ometi teadis ta , et Jeesuses on midagi erilist.

See-eest patune naine tegi  alandlikult seda, mis Siimonal puudu jäi. Ja Jeesus mõistis ta pattudest lahti. „Sinu usk on sind päästnud, mine rahuga!“ Patuse naise enesealandus variseri ei liigutanud. Tema silmis oli naine põlastust väärt, seepärast imestasid variser ja tema külalised Jeesuse sõnade üle: „Kes on tema, kes ka patte andeks annab?“ Jeesuse seisukoht ei lange kokku variseri omaga. See on õppetunniks meilegi, kes kipume tihti teisi hukka mõistma. Üksteise hukkamõist ja poriga loopimine paistab  eriliselt silma just nüüd, enne valimisi. Kadedus ja kättemaksuiha on nii inimlik soov. Tasub vaid mõelda sellele, kui arutluse all on olnud raskete kuritegude sooritajad.  Kas määrata surmanuhtlus või ei?
Rooma kirja 5. ptk-s ütleb apostel: „Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kuigi me olime alles patused.“ (Rm 5: 8) Aamen




No comments:

Post a Comment