Kose kihelkonnapäevad 2018

Kihelkonnapäevad on selleks aastaks läbi. Teeme plaane uueks aastaks. Meie selle aasta tegemistest on Andres teinud toredad videoklipid. Olgu need ka siin meie lugejatele vaatamiseks kuulamiseks.

1. päev. 18. august. XIX ajalooliste klahvpillide ja orkestrimuusika suvelaagrist osavõtjate kontsert „Mul kõige armsam oled Sa“

2. päev 19.august. Kontser-jumalateenistus Kose kirikus. Ene Salumäe (orel) ja Karin Salumäe (laul) .Fotonäituse „10 aastat kihelkonnapäevi“ avamine kiriku tornis.

3. päev. 20. august Eesti iseseisvuse taastamise päev. Mälestushetk Kose kalmistul. Jumalateenistus Kose kirikus.

4. päev. 21.08. Kose kihelkonna looduslikest pühapaikadest. Jüri Metssalu loeng.

5. päev. 22.08. Tuhala päev.

6. päev. 23.08. Kontsert kirikus: Marek Sadam ja Tõnu Laikre.

7. päev. 24.08. Ajaloopäev ja kirikuöö. Külas sõpruskogudused.

8. päev. Turupäev. Eesti-Soome sünnipäevapidu.

9. päev. Kihelkonnapäevade lõpp. Kuld-ja hõbeleeripüha jumalateenistus. Ansambli "Rondellus" kontsert.

Kohtumiseni kihelkonnapäevadel 2019. aastal!

Sihtasutus Kihelkonna Laagrikeskus parandas laagriliste majutustingimusi

Juunikuu alguses soetasime narivoodid laagritegevuse paremaks korraldamiseks Kose kogudusemajas. Täna on meil ööbimiskohad 16 inimesele. Projekti on rahastatud kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. 

Tänu ruumide sisustuse kaasajastamisele oleme saanud korraldada mitmepäevaseid ettevõtmisi, milles osalevad külalised kaugemalt. Meie juures toimus Hollola sõpruskoguduse leerilaste suvelaager juunikuu alguses. Samuti  ajalooliste puu- ja keelpillide laager, mis päädis suurepärase kirikukontserdiga ja millega alustasime ühtlasi ka tänavusi kihelkonnapäevi. Kihelkonnapäevade ajal saime majutada ka oma sõpru Espoo kogudusest.

Kui Sa planeerid mitmepäevast laagritegevust, siis meie juures leiad lisaks ööbimisvõimalusele ka ruumid tegevuste läbiviimiseks ning köögi toitlustamise korraldamiseks. Päeva lõpus pakub lõõgastust pastoraadi saun.

Võta julgelt ühendust: kihlake@hot.ee  või Tel 502 1159, Andres Õis

Mälestushetk Kose kalmistul Eesti iseseisvuse taastamise päeval

Küsisin mitmetelt oma sõpradelt, mis tuleb neile esimesena meelde, kui nad mõtlevad Eesti taasiseseisvumisega seotud sündmustele 27. aastat tagasi. Enamasti rääkisid inimesed oma tunnetest, mis olid vastakad ja vahelduvad: ühelt poolt hirm ja segadus, mida põhjustasid Tallinna poole ja Tallinnas veerevad tankid, teiselt poolt ootusärevus: kas tõesti juhtub ime ja Eesti  saab vabaks. Ootamatult tekkinud lootus vabadusele võitsid hirmu ja ohutunnet eirates läksid inimesed Eestile appi, võitlema vabaduse ja enesemääramise eest. Keegi kirjeldas, kuidas nad sõitsid tankide järel Tallinna, selleks, et minna appi teletorni kaitsma. Kas teeksime täna sedasama? Millised olukorrad või ideed paneksid inimesi tänasel päeval samamoodi käituma? Mis on tänases Eestis see, mille eest tuleks sama kirglikult seista kui 27. aastat tagasi Eesti iseseisvuse eest seisti? Küllap on igal ühel teist siin oma vastus ja kõik, kes on täna siin, oleksid valmis kõhklemata Eesti eest võitlusse asuma. Samas on tänastele vabas riigis kasvanud noorele juba keeruline selgitada, mida tegelikult tähendas küüditamine, millise hinnaga sündis taas  meie riigi iseseisvus. Seda kõike tuleb õpetada, selleks et midagi veenvalt õpetada, tuleb oma õpetuste järgi elada. Üks viis selleks on pidada üheskoos meie rahavale olulisi pühi. Näidata, mida pühaks ja oluliseks peame. Elagem siis nii, et meie tähtpäevad oleksid pühad päevad, mitte ainult pidupäevad.

 Laulik kirjutab:   Õndsad on need, kes elavad sinu kojas; nad kiidavad sind alati. Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.  Nad saavad rammule rammu lisaks ja ilmuvad Jumala ette Siionis.

Olgu need sõnad saatmas ja kandmas meid ja meie riiki tänasel pühal päeval.

Õp Kerstin Kask

 Foto: Kadri Põlm

Kokkuvõtteks

"Inimene mõtleb - Jumal juhib", nii seisab Kose kirikaias perekond Kaupmehe hauakivil. Nõnda on lood ka meie projektiga "Kingitused ja meened sõpradele", mida viisime läbi Kohaliku Omaalgatuse programmi toel. 

Kõik sai alguse sellest, et eelmisel aastal mõtles toonane Kose koguduse hooldajaõpeta Kerstin Kask, et võiks kuidagi ühendada meeldiva kasulikuga. Ühel kiriku projektiideede konkursile oli ta kunagi esitanud projekti, mille mõte oli rakendada ja edendada koguduseliikmete käsitööoskusi. Ideest kaugemale toona ei jõutud, aeg polnud küps. Nüüd sai projekti muudetud ning eesmärgiks seatud kingituste ja meenete tegemine, mis meie kogudusega seotud. Alguses mõtlesime, et küllap me koome, heegeldame ja võib olla paremal juhul teeme ka midagi savist. Ent ühise mõttetöö tulemusel leidsime hoopis hulga uusi ideid - enam söödavat laadi kingitused, mis nurgas tolmu ei kogu. 

Nõnda me siis alustasime oma projekti praktilisemat osa sellega, et vaatasime ringi koguduse maadel ja kaugemalgi - tegime tutvust ravimatimedega ning alustasime korilusega. Tänaseks on meil hulk teepakikesi nurmenuku, pödrakanepi  ja pärnaõitest. Esimesed lähevad kasutusse kihelkonnapäevade ajal ning loodetavasti jääb midagi alles ka meie sõpruskoguduse, Espoo koguduse, sügislaadaks, kus selgi aastal korraldame käsitöö ja aiasaaduste müüki ja loteriid. Ikka selleks, et koguda raha pastoraadi II korruse remondiks. 

Kõige magusam osa meie projektist oli martsipani valmistamise õpitoad Võtikmetsa käsitöömajas. Suur tänu lahketele perenaistele, kes meid vastu võtsid ja õpetusi jagasid, Töötubade tulem leiab kasutust kihelkonnapäevade laadal, Espoosse minekuks tuleb juba uued teha. Tundub, et sel aaastal valmistame me tavapäraste piparkookide kõrval ka martsipani. 

Esimesed näpuharjutused :) 

Kõige enam uusi asju ja uusi vaatenurki saime vaieldamatult fotokoolituselt, mida juhendas Anne Aaspõllu. Fotokoolitustega tahaksime edaspidi pikemalt jätkata, aga hea algus sai tehtud. Mõtted said liikuma. Näiteks kirikuaias erinevaid detaile otsides jõudsid meist nii mitmedki Kotzebue kabeli roosaknani, milles olevad augud aina laienevad. Üheskoos arutades mõtlesime, et püüame algatada annetuste kogumist roosakna remondiks, loodetavasti leidub annetajaid, sest tegu on ju aknaga, mis on Kose valla vapil.

Oma aega ootamas.

Meistri õpetused.

Uusi perspektiive otsimas...

... ja nüüd sammhaaval edasi!