Palve ja usk

Jeesus lahkus sealt ning läks varjule Tüürose ja Siidoni aladele. Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis: „Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale! Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti.” Ent Jeesus ei vastanud talle sõnagi. Ja Ta jüngrid astusid Ta juurde ja palusid Teda: „Saada ta minema, sest ta kisendab meie taga!” Tema vastas: „Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.” Aga naine tuli, heitis Ta ette ja ütles: „Issand, aita mind!” Jeesus vastas: „Ei ole ilus võtta laste leiba ja vi­sata koerakestele.” Ent tema ütles: „Ei ole küll, Issand, ometi söövad koerakesed raasukesi, mis nende isandate laualt pudenevad.” Siis Jeesus vastas talle: „Oh naine, sinu usk on suur! Sündigu sulle, nagu sa tahad!” Ja ta tütar paranes selsamal tunnil. Mt 15, 11-28

Tänase pühapäeva teema on palve ja usk, need on omavahel tihedalt seotud. Palve eeldab usku ja usaldust ning usk omakorda saab toitu palvest – Jumalaga suhtlemisest ja suhestumisest.

Tänast jutluse teksti on nimetatud ka üheks kõige raskemini tõlgendatavaks Piibli kirjakohaks. Inimlike mõõdupuude alusel on siin palju mitmeti mõistmist ja küsitavusi.

Kui vaatame kuuldud lugu tänase ühiskonna käitumisviisi ja tavasid silmas pidades, leiame siit nii mõndagi, mis paistab kohatu või suisa jämeda käitumisena. Olgu selleks siis naise lähenemisviis Jeesusele, jüngrite poolne kummaliselt käituva naise kõrvale tõrjumise katse või Jeesuse enda külm ja ignoreeriv suhtumine. Kui jääme loo tähendust otsides pelgalt tänasesse päeva, tundub see vaid kui üks valesti minemiste ja tegemiste jada, mis lõpuks siiski hea pöörde võtab. Selleks, et jõuda loo sügavama mõistmise ja tähenduseni ning sellest lähtuvalt teha järeldusi omaenese elu tarbeks, tuleb minna Jeesuse kaasaega.

Kõigi Piiblis leiduvate evangeeliumite autorid – meie tänase loo kirjapanija Matteus, Luukas, Markus ja Johannes, vaatavad Jeesuse elu ja tegevust läbi oma vaatenurga, rõhutades seda, mis sellest lähtuvalt just neile oluline tundus. Matteuse evangeeliumi läbiv mõte on see, et Jeesus on prohvetite kaudu juutidele antud tõotuste täitumine, neile tõotatud Päästja ja Vabastaja. Kuna juudid ei võtnud Jeesust vastu, avanes tee Jumala juurde ka kõigile teistele rahvastele. Ka kõigile paganatele nagu Piiblis nimetatakse kõiki neid, kes ei ole juudi soost.

Meie ees rullub lahti lugu juutide ja paganate vahelisest pingest nii maises kui ka igavikulises perspektiivis. Paganate hulgast pärineva Kaanani naise, kelle nimegi me ei tea, sihikindlus ja usk avavad näitavad teed Jumala armu juurde ning aitavad Jeesusel endal purustada müürid ning mitte enam läheneda inimestele „meie“ ja „nemad“ põhimõttel. Ta tunnistab ja tunnustab Kaanani naise usku ja asetab ta eeskujuks kõigile: Sündigu sulle, nagu sa tahad!”. See on omamoodi sissejuhatuseks või eeltööks Matteuse evangeeliumi lõpus kõlavale misjonikäsule, kus Jeesus ütleb: Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud!”. Teisisõnu: minge ja kuulutage Jumala armastusest, mis on mõeldud kõigile inimestele.
Teisalt jutustab see lugu ennekõike tavalise, väikese inimese muredest ja kannatustest, palvest ja Jeesusega kohtumisest. Ema oli mures oma tütre pärast, keda vaevas kuri vaim. Me ei tea täpselt, mida mõeldakse, kui Piiblis öeldakse, et kedagi vaevas kuri vaim. Oli see saatan, mõni psüühiline haigus või midagi muud, igatahes üks, mis selge, sellega ei osatud inimlike vahenditega midagi ette võtta, ei ravida ega leevendada. Loomulikult põhjustab selline olukord emas kirjeldamatut hirmu, ahastust ja muret. Võib vaid kujutleda ema olukorda. Kõik, kes on ise istunud haige lapse voodi ääres, hetkedel, mil tundub, et mitte miski ei aita, tunnevad seda ängistust, mis paneb vanemaid oma laste eest võitlema. Kui mure on suur, eriti oma lapse pärast, siis inimene ei mõtle, mis sobib ja mis mitte, ei vali väljendeid ega tegutsemisviise, ta lihtsalt tegutseb nii nagu oskab ja suudab. Nii teeb ka see murest murtud ema, Kaanai naine, kellega õiged juudid poleks tohtinudki mingit tegemistki teha. Kui naine läheneb Jeesusele, kellelt ta usub abi saavat, lendavad käitumistavad ja –normid kõrvale. Olenemata takistajatest jõuab ta Jeesuseni ja heidab Tema ette maha: Issand aita mind!

Naise mure ja katkematud palved aitavad harjumuspärastest usu-ja rahvusküsimustest üle. Jeesus näeb paganate hulgast pärineva naise usku, mis annab silmad ette enamusele juudamaalastele. Nõnda kõlavadki Jumala Poja vabastavad sõnad: naine, sinu usk on suur!

Nii mõnigi küsib nüüd: kas usk võib teha terveks? Usk iseenesest ei tee terveks, Jumal võib teha terveks. See, mida meie kutsume imeks, ei ole seda Jumala maailmas. Jumalale ei ole lootusetuid olukordi. Meie vaid ei suuda alati kõike selgitada.

Jumal tegutseb enamasti inimeste kaudu, seega iga ravi, mida me mõnes meditsiiniasutuses saame, on Jumala tegu, Tema tervendav vägi. Mõnikord on tervenemine seegi, et jaksame kanda haigusest põhjustatud ihulisi ja hingelisi vaevusi. Mitte alati ei saada haigusest võitu, ent Jumala tegu on seegi, et ta aitab sellega elada, toime tulla. Tervis tähendab ka terviklikkust. Jumal hoolitseb meie eest terviklikult. Et meie vaim hing ja ihu oleksid hoitud.

Tänane kirjakoht on kõikehaarava usu, pideva palve ja julguse ülistus ja eeskuju. See julgustab meid mõtlema raamidest väljapoole, selleks, et võiks sündida midagi uut, et maailm ja meie ise võiksime saada tervemaks ja terviklikumaks. Kaanani naise lugu julgustab meid palvetama, usaldama oma elu Jumala kätte, isegi siis kui me ei saa kohe mingit vastust, isegi siis kui see vastus on teistsugune kui me ootasime, vastus ei jää tulemata.