Asikkalas Tuhala kogudusega

Juuli viimasel nädalavahetusel käisime Tuhala kogudusega külas sõpruskogudusel Asikkalas. Asikkala laagrikeskus Kinismaja asub saarel, järve kaldal. Selliste kuumade ilmadega ei ole paremat paika siin ilma peal kui mõne veekogu ääres.

Asikkala vana sõber, kirikuõpetaja Heikki tuli meid üle järve vaatama ja viis soovijaid oma paadiga sõitma.

 Auvääreimad meist eelistasid istuda varjus ja rääkida kõiki neid vanu lugusid.

Pühapäeval osalesime Asikkala kiriku jumalateenistusel, kus oli parasjagu konfirmatsioon ja kirikulisi tuli lugeda sadades. Pärast osalesime akafist - palvusel suure kiriku kõrval asuva, puude vaju jääva vana õigeusu kiriku koolimaja ees.

Jutlustaja Reinu jutlus 27.07.

Jk 2:8-13

Jumalateenistus Kosel . 27. juuli 2014.a.

„Te teete hästi kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi:“Armasta oma ligimest nagu iseennast!“Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.Sest see, kes ütles:“Sa ei tohi rikkuda abielu!“, ütles ka:“Sa ei tohi tappa!“Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.“

Tänane kirjakoht viis mu mõtted ühele teisele kirjakohale Pühakirjas, kus on samuti juttu armastusest üksteise vastu.1.Johannese kirja 4.peatükis on kirjutatud:“Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus... Kui keegi ütleb:“Mina armastan Jumalat“, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.“(1.Jh 4:7,8, 20)

Need kirjakohad tulevad silme ette, kui puutume kokku inimestega, kes on pahuksis oma naabrite, töökaaslaste või pereliikmetega.Suhteprobleemidest ei ole vabad ka kristlased.Sellele maailmale on kurjus ja salakavalus nii omased.Keegi meist ei ole täiuslik.Inimene näeb, mis on silmade ees, aga Jumal näeb, mis südames.Jumala ees oleme kõik patused, kes vajavad Tema andeksandmist.Ometi ei tohi me kergemeelselt loota, et Jumal armastab meid pimesi ja annab kõik andeks, nägemata meie südame kangust.Issanda taastulemine ja viimne kohtupäev on õelatele hirmutav, kuid Jumala lastele päästepäev.

Kristluse põhiküsimuseks on ligimesearmastus. Ligimene on iga inimene, kellega me elus kokku puutume, mitte üksnes need, keda me välja valime.Praktilises elus on ikka nii, et meie suhtumise kaasinimestesse määravad ära mitmesugused tegurid, olgu selleks siis haridus, ametipost, rikkus või vaesus.Mõne meelest on kõrgema haridusega ja kõrgemal ametiredelil asuvad inimesed teistest paremad.See paistab hästi välja suhtumises kutseharidusse.Kutsekoolide maine jättis palju aastaid tõsiselt soovida.Olukord ei ole veel praegugi piisavalt hea.Erivajadustega laste koolidest ei tasu rääkidagi.Olen pärit 10-lapselisest perest.Minu vanemad pöörasid laste haridusele olulist tähelepanu.Samas toonitasid nad, et iga amet väärib tunnustamist.Ema ütles alati, et hea sanitar on rohkem väärt kui vilets ja kohusetundetu meditsiiniõde.(Ema oli sanatooriumi vanemõde.)Meenuvad ka  TPI kunagise rektori Agu Aarna öeldud sõnad: „Ülikool matsi ei riku!“Meil on praegu suur haritlaste hulk, kuid harituse tase jätab soovida.Kõrghariduse võivad saada needki, kes viletsate eksamitega ülikooli sisse ei pääsenud. Raha eest saab ju eraülikooli!

Vaesuse ja rikkuse pinnalt vahetegemine ei ole kuhugi kadunud, pigem taasiseseisvunud Eestis veelgi süvenenud. Ajaloost on teada, et isegi mõnel pool kirikutes tehti vahet rikaste ja vaeste vahel.Mõisnike pingid asusid altarile lähemal ja olid uhkemad kui maarahva omad.Olid olemas isegi erakalmistud, sest mõisnik ei soovinud olla maetud pööbliga ühele kalmistule.Pühakiri ütleb meile aga selgelt:“Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi.“ Ligimeseks olemise heaks näiteks on Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest (Lk 10:30-37).

Urvaste koguduse õp.Üllar Salumets on öelnud, et kristlase elu ei jää teistele märkamatuks.Neid armastustegusid nähakse, kui mitte maa peal, siis taevas kindlasti.Aitamine ei peagi pälvima maailma tähelepanu, tagasiside tuleb abivajaja silmadest ja südamest.Kui abisaaja tänab Jumalat koguduse ja tema töötegijate eest, siis on meie armastus kandnud vilja.

Kõiges on Jumal inimese eest hoolitsenud armastuses.Kui Jumala armastustegu jõuab inimese taipamiseni, avaneb inimsüda Teda kiitma ja tänama.Meie Jumala armastuse objektiks saab siis meie ligimene.Seepärast ütleb apostel:“Kui keegi ütleb:“Mina armastan Jumalat“, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.“

Lihtne on rääkida, aga raske teha.Kui me Jumalat armastame ja tahame Teda teenida, saab meie usk ja armastus proovile pandud oma ligimese armastamises.Siin peame tõsiselt endasse vaatama ning paluma Jumalalt armu ja abi, et meie usk ja armastus kasvaks ja saaks täiuslikuks, nagu Jumal tahab.Ligimesearmastuseta on meie usk väärtusetu.

„Vennad, vendi armastagem,

truuduses üksteisele

armastust nii tunnistagem,

et ka elu jätame!

Nii on Ta meid armastanud,

et ta suri meie eest.

Need on Teda kurvastanud,

kes ei hooli armutööst. KLPR 314-2

Noppeid 20. juuli jutlusest

Ef 2:17-22

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas  ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

Huvitav kui palju on maailmas müüre, mis inimesi üksteisest lahutavad? Kõige tuntuim müür on arvatavalt Hiina müür, millekogupikkuseks loetakse 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni keset Hiinat.

Kui käisin möödunud kevadel Iisraelis, suutis mind rabada müür, mida hakati püstitama alles hiljaaegu, 2002. aasta kevadel ja mis ulatub sadadesse kilomeetritesse eraldamaks palestiinlased Iisraelist.

Me mäletame Berliini müüri ja selle langemist.

Rääkimata kõikidest nendest vaimsetest müüridest, mis nähtamatutena laiuvad inimeste vahel olgu need siis kultuurilised, religioossed, keelelised või majanduslikud eraldusjooned.

Apostel Paulus räägib palju Kristuse ühendavast väest, aga ka sellest kui oluline on iga inimese isiklik suhe Jumalaga Ef 2

11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ...

12 - teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. 13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. 14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu,

Misiganes müürid on meie  ja muu maailma vahel, need rajanevad vihkamisel ja vaenul. Me ise laome neid müüre endi vahele oma eelarvamustega, oma suhtumisega, oma põlgusega, oma üleolekuga. Nii nagu suured rahvad on ehitanud neid müüre, nii püstitame neid vahel meie eraldades end seeläbi muust maailmast. Kristus on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu.

Ristimine

22. juunil ristiti meie kirikus väike Grete ja tema ristiisa Haidor. Ristiisa lubas oma kohustust tõsiselt võtta ja lähiajal leerikooli tulla.

Regiina ja Arno

19. juulil sõlmisid me kiriku altari ees abielu Regina ja Arno. Võtkem noored eestpalvesse!

Kose kihelkonnapäevade 2014 kava

Kose kihelkonnapäevad AD 2014

17. august, pühapäev

11.00   Jumalateenistus armulauaga

12:30   Harjumaa muuseumi näituse “Laulupäevadest ja laulupidudest Harjumaal “ avamine kiriku            muuseumis.

13.30   Alide Zvorovski ja Katri Pekri fotonäituse „EMOTSIONAALSED MAASTIKUD” avamine        kiriku tornis.                                    

19. august, teisipäev

17:00   Jäälinnu vitraaži avamine Kose Kultuurikeskuses.

18:00   Kohtumine Marju Lauristiniga Kultuurikeskuses. Salongimuusika ja kohvik.

20. august, kolmapäev

21:00   Filmiõhtu algusega kell 21.00  Kose noortelaval „Risttuules” (Allfilm, 2014). Vihma korral pastoraadis.

21. august, neljapäev

12.00 Viikingite päev noortele Kose noortelaval. Vihma korral Kose noortekeskuses. Viikingite aegsed   relvad ja töötuba pehmikmõõga valmistamiseks.                                               

22. august, reede

16:00   Aino Praakli raamatu esitlus ja näituse "Kose kihelkond Muinas-Eestist tänapäevani"           avamine Kose Gümnaasiumis.

18:00   Loeng teemal “Sõja puudutus Kosel” (Mati Mandel) pastoraadis.

21:30   Kirikuöö küünalde valguse ja muusikaga. Loome meeleolu üheskoos, võta kaasa õueküünal.

22:00  VIGILIA (ööpalvus)

23. august, laupäev

09:00 – 13:00  Käsitöö ja aiasaaduste turg kirikumäe jalamil. Igal täistunnil kirikus muusikalised veerandtunnid. Avatud Vaese Mehe Kaubamaja. Õnneloos Kose kiriku välisvalgustuse toetuseks.

12:00 – 18:00  Avatud näitus Kose Gümnaasiumis "Kose kihelkond Muinas-Eestist tänapäevani".

18:00   VESPER (õhtupalvus) rahu eest.

24. august, pühapäev

11:00   Kuldleeripüha jumalateenistus armulauaga, kõlab rohkelt kaunist muusikat (orel, harf, tsello, pasunad)

18:00   Kirikukontsert  JOHANSONID kontsertkavaga “Tulge tagasi” . Pilet 10 eur ja 7 eur.

Kirikumõisa kohvik avatud laupäeval ja pühapäeval algusega kell 19.00.

Kirik ning näitused muuseumis ja tornis on avatud kihelkonnapäevade ajal (pühapäevast pühapäevani) 12 - 18

Kihelkonnapäevade üritustel saab annetada Kose Kirikutorni valgustamise projekti elluviimiseks.

Nimelise annetuse võid teha juba täna EELK Kose Püha Nikolause Kogudus EE18 2200 2210 2233 1455 “Kirikutorni valgustusprojekt”.

Kiri liival

                        Jutlus Hollolas 13. juuli AD 2014

Jh 8:2-11

2 Kuid koidu ajal tuli ta tagasi pühakotta ning kogu rahvas tuli tema juurde ning ta istus ja õpetas neid. 3 Aga kirjatundjad ja variserid tõid abielurikkumiselt tabatud naise, panid ta keskele seisma 4 ja ütlesid Jeesusele: «Õpetaja, see naine tabati abielurikkumiselt. 5 Mooses on Seaduses käskinud niisugused kividega surnuks visata. Mida nüüd sina ütled?» 6 Aga seda nad ütlesid teda proovile pannes, et nad saaksid teda süüdistada. Jeesus kummardus ja kirjutas sõrmega maa peale. 7 Aga kui nad küsides peale käisid, ajas Jeesus enese sirgu ja ütles neile: «Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!» 8 Ja ta kummardus jälle ja kirjutas maa peale. 9 Ja seda kuuldes lahkusid nad üksteise järel, vanematest alates, jäid üksnes tema ja keskel seisev naine. 10 Jeesus ajas enese sirgu ja ütles talle: «Naine, kus nad on? Kas keegi ei ole sind surma mõistnud?» 11 Tema ütles: «Ei keegi, Issand!» Aga Jeesus ütles: «Ega minagi mõista sind surma. Mine, ja nüüdsest peale ära enam tee pattu!»

Armas õde ja vend Kristuses! Esmalt annan üle tervitused Kose koguduse nendelt inimestelt, kes seekord meiega kaasa ei tulnud, aga kelle hulgast paljud palusid oma tervitused edasi anda. Olete jätkuvalt meie eestpalvetes!

Tänases evangeeliumis toovad kirjatundjad ja variserid Jeesuse ette abielurikkumiselt tabatud naise. Nende südamed olid täis viha ja käed täis kive.

Millisena oled sina tulnud täna Issanda ette? Huviga, kohustusest, harjumusest või armastusest? Milliseid mõtteid kannad oma südames kaasas? Ehk on sul mõni kivike rusikasse pigistatud?

Ühes väikeses linnakeses elas kord keegi jutukas naine, kellele meeldis väga oma nina toppida teiste asjadesse. Kord nägi ta ühe linnakeses tuntud mehe autot pargituna kohaliku pubi ette. Naine tegi kiirelt järelduse: sel mehel on tõsine alkoholiprobleem. Jutt levis linnakeses kulutulena. Too mees, kuuldes kuulujuttu enda kohta ja ka seda, kust see alguse sai, algul vihastas ja tahtis naisele öelda, mida ta temast arvab, kuid jäi siis mõttesse ja otsustas olukorra lahendada teisiti. Veel samal õhtul parkis ta oma auto naise maja ette ja jättis sinna paariks järgnevaks ööks.

Jeesus teab kui varmad me oleme üksteist sõnades või mõtetes kividega loopima, hukka mõistma, etteheiteid tegema, kätte maksma. Ta hoiatab meid selle eest ja laseb vaadata iseendasse enne kui osutame teiste vigadele. 

Üllatunud variseride silma all kummardus Jeesus maha ja kirjutas midagi liivale. Jumal on end varemgi ilmutanud kirjutatud sõnades – kõigepealt kümnes käsus, mis lausa kaks korda Moosese läbi Iisraeli rahvale anti, siis kuningas Belsassari palees (Tn 5), kus seinale ilmus salapärane kiri ja nüüd siis siin, Jeesuse käega liivale kirjutatus. Küllap oleks meilgi niimõneski olukorras hea enne tegutsemist või enne oma hinnangu andmist võtta aeg maha, n.ö. joonistada sõrmega liivale. Lasta Jumalal kõnelda. Aga kaasaeg soosib sootuks vastupidist olukorda Demokraatia tagab sõnavabaduse ja internet sõnade leviku kiiruse. Verbaalsed kivid lendavad sageli üsna mõtlematult kuhu juhtub.

Me ei tea, mida Jeesus kirjutas, kuid ennast taas sirgu ajades ütles ta: «Kes teie seast ei ole pattu teinud, visaku teda esimesena kiviga!»

Nüüd olid kättemaksu nõudjad need, kes jäid vaikseks. Ükshaaval ja vaikides variserid lahkusid. Keegi neist ei söandanud nüüd, olles järele mõelnud, tunnistada end niivõrd õigeks Jumala ees, et võiks hukka mõista ühe eksinu. Nad teadsid, et too naine oli eksinud, aga mõistsid, et eksinud olid ka nemad ise.

Jeesus kummardus jälle ja kirjutas sõrmega maa peale. Mõne aja pärast vaatas ta üles. Kõik peale abielurikkujast naise olid lahkunud. Too seisis üksinda Issanda ees, ega teadnud, mida teha või kuhu minna. Ta ootas ikka veel kohtumõistmist. Ümberringi vedelesid kivid, mida variserid olid sinna vaikselt poetanud. Jeesus on ainuke, kes õigusega saaks kohut mõista ja kivi visata, sest Tema ainsana ei ole pattu teinud. Ta küsis naiselt: "Kus on kõik teised, kas keegi pole sind surma mõistnud?". "Ei keegi", vastas naine. "Ega minagi mõista sind surma,“ ütles Jeesus.

Mooses on käskinud abielurikkumiselt tabatud naise kividega surnuks visata. Patule peab järgnema patu palk. Karistus. Naine teab seda ja ta on küllap juba leppinud oma saatusega.

Meiegi elus võib tulla ette hetki, mil justkui mingid tumedad jõud tõmbuks me ümber kokku. Olgu see mistahes häda, õnnetus või haigus. Olgu need inimesed, kes on me vastu meelestatud või olgu need me oma mõtted, mis on meid süüdistavad. Sünge olukord igatahes. Selles sünges pimeduses kostub eriti selgena Kristuse hääl: Mina olen maailma valgus. Jeesusega koos ei ole lootusetuid olukordi. Ei ole pimedust, millest valgus ei suudaks läbi murda.

Jeesus ei ütle ühtegi karmi sõna eksimuse kohta. See naine on pidanud niigi palju üle elama viimaste tundide jooksul. Jeesus usaldas seda naist ja kinkis talle uue võimaluseent andis talle kaasa ka juhtnööri „Mine ja nüüdsest peale ära tee enam pattu“. Ainus mida ta ootab, on meeleparandus. Jeesus tahtis teda päästa, nagu ta tahab päästa iga patust hinge. Seepärast erinebki ta variseridest ja kirjatundjatest, kel on võim naise üle kohut mõista ja kes reeglina olekski seda kõhklemata teinud. Jeesusel on kohtumõistjana suurim ja lõplik võim, aga tema otsus on halastus.

Me ei te jätkuvalt, mida Jeesus tookord maapinnale kirjutas, aga võime Jumala kirjalikud eneseilmutused kokku võtta nõnda: Kõigepealt ilmutas Ta end käsuseaduses, siis kohtumõistmises ja viimaks armastuses ja andeksandmises.

Armsad kirikulised, Jeesus asetab me silme ette nii avaliku süüaluse kui tema karistust ihkavad inimesed ja otsekui küsib selle loo kaudu meie käest mis meid siin kõige enam heidutab. Kas see, et inimene eksib või see, et inimene ei näe teises inimeses enam ei ennast, oma õde ja venda ega näe temas Jumala last.

Möödunud nädalavahetusel oli Eesti suur laulu-ja tantsupidu, mida peetakse kord 5 aasta tagant. Vaatasin ja tuhandeid tantsijaid ja kuulasin tuhandeid lauljaid ja mõtlesin kui kahju, et kogu selle üleva tunde juures on see sedavõrd ilmalik pidu. Samas mõistsin, et minu asi pole mitte hukka mõista või kurvastada, vaid ainult tänada ja paluda. Et Jumal on meiega pikameelne. Jäägu Tema arm ja õnnistus meiega!

Taevaisa tunneb me südame mõtteid. Ta on, nagu apostel Peetrus ütleb, pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele. (2Pt 3:9b) Aamen.