Kitsas ja lai värav

Jutlustaja Rein Kekpaiga jutlus Kose kirikus.10.aug.2014.a.

 Mt 7:13-14

„Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.“

Seda kirjakohta lugedes kerkib paratamatult küsimus, miks peab see värav, mis viib ellu, nii ahtake olema?Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärkide kohaselt ja andnud sellele sügava tähenduse.Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule ja otsustamisele.Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustusest ja vastutusest.Jeesuse mäejutluses kutsutakse sellel teel käijaid “maa soolaks“ ja „maailma valguseks“(Mt 5:13, 14).See määrab ära ka nende kohustuse, et nad seda ka tõepoolest oleksid.Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks.Sageli ei mõista neid isegi nende lähedased inimesed.

Olen seda omalgi nahal kogenud.Kui ma 1989.a.suvel aktiivselt koguduse ellu lülitusin, siis muutus nii mõnegi minu kolleegi suhtumine minusse.Omavahel nad rääkisid, et Rein on „ära pööranud“.Mida vaimupuudega laste õpetajad selle all mõtlesid, oli ilmselge.Ometi julgesin tunnistada, et olengi ära pööranud.Aastad möödusid, olukord Eestimaal muutus, paljudel avanesid silmad, mida see pöördumine tegelikult tähendas.

Kitsal teel käijad moodustavad pisikese osa kogu inimmassist.Lai tee tundub olevat palju mugavam.Siin tunneb end igaüks vabana ja täiuslikuna.Ja ometi on see tee petlik, eelkõige oma eesmärgi tõttu.Maailma avarad teed viivad hukatusse.Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist.Maailma tee on lai, kuid seal on nii palju rändajaid, et see muutub kitsaks ahnelt edasitrügijatele.Siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust.Kitsas tee on täis kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele.Seda teed ei käida kunagi üksinda-vaid koos Jumalaga.Sellel teel valitsevad Tema seadused, Tema halastus ja Tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama.Siin ei jäeta nõrkenuid tee äärde surma ootama, vaid nad kantakse  kaasa öömajani.Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa.See pole ainult tee ellu, vaid on kogu elu. Ainuüksi seepärast tasub siseneda kitsast väravast.

Kui Paulus Ikoonionis jutlustas, siis lõppes see sellega, et juudid loopisid teda kividega ja lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks.Selle peale lausus Paulus usule tulnud juutidele:“...meil tuleb paljude viletsuste  kaudu sisse minna Jumala riiki.“(Ap 14:22) Tee Jumala kuningriiki käib läbi mitme viletsuse ja katsumuse, läbi silmavee ja südamevalu.Kui me seda mõistame, siis ei tundugi see kitsas tee nii raske.Otsuse sellele teele minna peab igaüks ise tegema.See tee, mis taevasse viib, on igal inimesel endal käidav ja see värav on ainukordselt temale avatud.

Õp.Harri Haamer on öelnud, et kõik see voogav maailm sinu ümber kutsub ja sina näed selles ainult oma teed ja kui sa seda nõnda näed, siis tunned alles, kui kitsas see tee on ja kui kitsas on värav, kui sina üksi võideldes pead sellest läbi minema.Kui kõik toed su kõrvalt murtud; pole kedagi, kes sind kehutaks ja vaimustaks.See maailm voogab ja läheb oma teed, aga Jumala Vaim sosistab ja manitseb.Ta ütleb sulle: „Aga sina mine seda teed, mis sulle on valmistatud.Seda kitsast teed!“

Ja mis sa siis tunned? Mida sa siis läbi elad? Oo, seda imelist Jumala armu! Ta on valmistanud mulle tee õndsusesse ja kui ka nii raske oleks sellel teel minna, ta annab armu, et ma seda suudaksin.Ta näeb, et tahan minna ja mul on rõõm seda teed käia ja küll siis need väravad ka minu jaoks avarduvad, kui Ta näeb, et ma tahan nendest läbi minna sellest hoolimata, et tuhanded on selja pööranud ja ära lähevad.

Jeesus tahtis, et need, kes Teda kuulasid, Teda ka mõistaksid.Tema tahtis, et iga inimese elu oleks väärtuslik.Siis tead, milline väärtus on kitsal teel, millele Issanda arm on sind juhtinud.Kui me seda teame, ei palu me mitte, et meie suhtes tehakse mööndusi, vaid palume Jumalalt:“Kasvata mind, tahu mind, lihvi mind, valmista mind, sulata mind, kui see vajalik oleks!“Aamen.

Asikkalas Tuhala kogudusega

Juuli viimasel nädalavahetusel käisime Tuhala kogudusega külas sõpruskogudusel Asikkalas. Asikkala laagrikeskus Kinismaja asub saarel, järve kaldal. Selliste kuumade ilmadega ei ole paremat paika siin ilma peal kui mõne veekogu ääres.

Asikkala vana sõber, kirikuõpetaja Heikki tuli meid üle järve vaatama ja viis soovijaid oma paadiga sõitma.

 Auvääreimad meist eelistasid istuda varjus ja rääkida kõiki neid vanu lugusid.

Pühapäeval osalesime Asikkala kiriku jumalateenistusel, kus oli parasjagu konfirmatsioon ja kirikulisi tuli lugeda sadades. Pärast osalesime akafist - palvusel suure kiriku kõrval asuva, puude vaju jääva vana õigeusu kiriku koolimaja ees.

Jutlustaja Reinu jutlus 27.07.

Jk 2:8-13

Jumalateenistus Kosel . 27. juuli 2014.a.

„Te teete hästi kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi:“Armasta oma ligimest nagu iseennast!“Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.Sest see, kes ütles:“Sa ei tohi rikkuda abielu!“, ütles ka:“Sa ei tohi tappa!“Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.“

Tänane kirjakoht viis mu mõtted ühele teisele kirjakohale Pühakirjas, kus on samuti juttu armastusest üksteise vastu.1.Johannese kirja 4.peatükis on kirjutatud:“Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat.Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus... Kui keegi ütleb:“Mina armastan Jumalat“, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.“(1.Jh 4:7,8, 20)

Need kirjakohad tulevad silme ette, kui puutume kokku inimestega, kes on pahuksis oma naabrite, töökaaslaste või pereliikmetega.Suhteprobleemidest ei ole vabad ka kristlased.Sellele maailmale on kurjus ja salakavalus nii omased.Keegi meist ei ole täiuslik.Inimene näeb, mis on silmade ees, aga Jumal näeb, mis südames.Jumala ees oleme kõik patused, kes vajavad Tema andeksandmist.Ometi ei tohi me kergemeelselt loota, et Jumal armastab meid pimesi ja annab kõik andeks, nägemata meie südame kangust.Issanda taastulemine ja viimne kohtupäev on õelatele hirmutav, kuid Jumala lastele päästepäev.

Kristluse põhiküsimuseks on ligimesearmastus. Ligimene on iga inimene, kellega me elus kokku puutume, mitte üksnes need, keda me välja valime.Praktilises elus on ikka nii, et meie suhtumise kaasinimestesse määravad ära mitmesugused tegurid, olgu selleks siis haridus, ametipost, rikkus või vaesus.Mõne meelest on kõrgema haridusega ja kõrgemal ametiredelil asuvad inimesed teistest paremad.See paistab hästi välja suhtumises kutseharidusse.Kutsekoolide maine jättis palju aastaid tõsiselt soovida.Olukord ei ole veel praegugi piisavalt hea.Erivajadustega laste koolidest ei tasu rääkidagi.Olen pärit 10-lapselisest perest.Minu vanemad pöörasid laste haridusele olulist tähelepanu.Samas toonitasid nad, et iga amet väärib tunnustamist.Ema ütles alati, et hea sanitar on rohkem väärt kui vilets ja kohusetundetu meditsiiniõde.(Ema oli sanatooriumi vanemõde.)Meenuvad ka  TPI kunagise rektori Agu Aarna öeldud sõnad: „Ülikool matsi ei riku!“Meil on praegu suur haritlaste hulk, kuid harituse tase jätab soovida.Kõrghariduse võivad saada needki, kes viletsate eksamitega ülikooli sisse ei pääsenud. Raha eest saab ju eraülikooli!

Vaesuse ja rikkuse pinnalt vahetegemine ei ole kuhugi kadunud, pigem taasiseseisvunud Eestis veelgi süvenenud. Ajaloost on teada, et isegi mõnel pool kirikutes tehti vahet rikaste ja vaeste vahel.Mõisnike pingid asusid altarile lähemal ja olid uhkemad kui maarahva omad.Olid olemas isegi erakalmistud, sest mõisnik ei soovinud olla maetud pööbliga ühele kalmistule.Pühakiri ütleb meile aga selgelt:“Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti pöördun ma tagasi.“ Ligimeseks olemise heaks näiteks on Jeesuse tähendamissõna halastajast samaarlasest (Lk 10:30-37).

Urvaste koguduse õp.Üllar Salumets on öelnud, et kristlase elu ei jää teistele märkamatuks.Neid armastustegusid nähakse, kui mitte maa peal, siis taevas kindlasti.Aitamine ei peagi pälvima maailma tähelepanu, tagasiside tuleb abivajaja silmadest ja südamest.Kui abisaaja tänab Jumalat koguduse ja tema töötegijate eest, siis on meie armastus kandnud vilja.

Kõiges on Jumal inimese eest hoolitsenud armastuses.Kui Jumala armastustegu jõuab inimese taipamiseni, avaneb inimsüda Teda kiitma ja tänama.Meie Jumala armastuse objektiks saab siis meie ligimene.Seepärast ütleb apostel:“Kui keegi ütleb:“Mina armastan Jumalat“, ja vihkab oma venda, siis ta on valelik, sest kes ei armasta oma venda, keda ta näeb, ei suuda armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud.“

Lihtne on rääkida, aga raske teha.Kui me Jumalat armastame ja tahame Teda teenida, saab meie usk ja armastus proovile pandud oma ligimese armastamises.Siin peame tõsiselt endasse vaatama ning paluma Jumalalt armu ja abi, et meie usk ja armastus kasvaks ja saaks täiuslikuks, nagu Jumal tahab.Ligimesearmastuseta on meie usk väärtusetu.

„Vennad, vendi armastagem,

truuduses üksteisele

armastust nii tunnistagem,

et ka elu jätame!

Nii on Ta meid armastanud,

et ta suri meie eest.

Need on Teda kurvastanud,

kes ei hooli armutööst. KLPR 314-2

Noppeid 20. juuli jutlusest

Ef 2:17-22

Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas  ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.

Huvitav kui palju on maailmas müüre, mis inimesi üksteisest lahutavad? Kõige tuntuim müür on arvatavalt Hiina müür, millekogupikkuseks loetakse 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni keset Hiinat.

Kui käisin möödunud kevadel Iisraelis, suutis mind rabada müür, mida hakati püstitama alles hiljaaegu, 2002. aasta kevadel ja mis ulatub sadadesse kilomeetritesse eraldamaks palestiinlased Iisraelist.

Me mäletame Berliini müüri ja selle langemist.

Rääkimata kõikidest nendest vaimsetest müüridest, mis nähtamatutena laiuvad inimeste vahel olgu need siis kultuurilised, religioossed, keelelised või majanduslikud eraldusjooned.

Apostel Paulus räägib palju Kristuse ühendavast väest, aga ka sellest kui oluline on iga inimese isiklik suhe Jumalaga Ef 2

11 Seepärast tuletage meelde, et teie, kes te varem olite loomu poolest paganad ...

12 - teie olite tol ajal ilma Kristuseta, kaugel eemal Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuselepingule, teil ei olnud lootust ega Jumalat siin maailmas. 13 Nüüd aga Kristuses Jeesuses olete teie, kes te varem olite Jumalast võõrdunud, saanud lähedaseks Kristuse vere läbi. 14 Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu,

Misiganes müürid on meie  ja muu maailma vahel, need rajanevad vihkamisel ja vaenul. Me ise laome neid müüre endi vahele oma eelarvamustega, oma suhtumisega, oma põlgusega, oma üleolekuga. Nii nagu suured rahvad on ehitanud neid müüre, nii püstitame neid vahel meie eraldades end seeläbi muust maailmast. Kristus on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu.

Ristimine

22. juunil ristiti meie kirikus väike Grete ja tema ristiisa Haidor. Ristiisa lubas oma kohustust tõsiselt võtta ja lähiajal leerikooli tulla.

Regiina ja Arno

19. juulil sõlmisid me kiriku altari ees abielu Regina ja Arno. Võtkem noored eestpalvesse!

Kose kihelkonnapäevade 2014 kava

Kose kihelkonnapäevad AD 2014

17. august, pühapäev

11.00   Jumalateenistus armulauaga

12:30   Harjumaa muuseumi näituse “Laulupäevadest ja laulupidudest Harjumaal “ avamine kiriku            muuseumis.

13.30   Alide Zvorovski ja Katri Pekri fotonäituse „EMOTSIONAALSED MAASTIKUD” avamine        kiriku tornis.                                    

19. august, teisipäev

17:00   Jäälinnu vitraaži avamine Kose Kultuurikeskuses.

18:00   Kohtumine Marju Lauristiniga Kultuurikeskuses. Salongimuusika ja kohvik.

20. august, kolmapäev

21:00   Filmiõhtu algusega kell 21.00  Kose noortelaval „Risttuules” (Allfilm, 2014). Vihma korral pastoraadis.

21. august, neljapäev

12.00 Viikingite päev noortele Kose noortelaval. Vihma korral Kose noortekeskuses. Viikingite aegsed   relvad ja töötuba pehmikmõõga valmistamiseks.                                               

22. august, reede

16:00   Aino Praakli raamatu esitlus ja näituse "Kose kihelkond Muinas-Eestist tänapäevani"           avamine Kose Gümnaasiumis.

18:00   Loeng teemal “Sõja puudutus Kosel” (Mati Mandel) pastoraadis.

21:30   Kirikuöö küünalde valguse ja muusikaga. Loome meeleolu üheskoos, võta kaasa õueküünal.

22:00  VIGILIA (ööpalvus)

23. august, laupäev

09:00 – 13:00  Käsitöö ja aiasaaduste turg kirikumäe jalamil. Igal täistunnil kirikus muusikalised veerandtunnid. Avatud Vaese Mehe Kaubamaja. Õnneloos Kose kiriku välisvalgustuse toetuseks.

12:00 – 18:00  Avatud näitus Kose Gümnaasiumis "Kose kihelkond Muinas-Eestist tänapäevani".

18:00   VESPER (õhtupalvus) rahu eest.

24. august, pühapäev

11:00   Kuldleeripüha jumalateenistus armulauaga, kõlab rohkelt kaunist muusikat (orel, harf, tsello, pasunad)

18:00   Kirikukontsert  JOHANSONID kontsertkavaga “Tulge tagasi” . Pilet 10 eur ja 7 eur.

Kirikumõisa kohvik avatud laupäeval ja pühapäeval algusega kell 19.00.

Kirik ning näitused muuseumis ja tornis on avatud kihelkonnapäevade ajal (pühapäevast pühapäevani) 12 - 18

Kihelkonnapäevade üritustel saab annetada Kose Kirikutorni valgustamise projekti elluviimiseks.

Nimelise annetuse võid teha juba täna EELK Kose Püha Nikolause Kogudus EE18 2200 2210 2233 1455 “Kirikutorni valgustusprojekt”.