17. novembri, ebatavaliselt kauni, kirka ja sooja pühapäeva jutluse aluseks oli tähendamissõna
kümnest neitsist:
Mt 25:13 Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele
vastu. Viis nendest olid rumalad ja viis arukad, rumalad võtsid küll oma
lambid, kuid ei võtnud kaasa õli, arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa
õlianumad. Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
Aga keskööl kostis hüüd: «Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!» Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid. Rumalad ütlesid
arukatele: «Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!» Aga arukad
vastasid: «Ei mingil juhul, sellest ei jätku meile ja teile! Minge pigem
kaupmeeste juurde ja ostke enestele!» Aga kui nad olid ostma läinud, tuli
peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma, ja uks lukustati. Hiljem
tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: «Isand, isand, ava meile!» Aga tema
vastas neile: «Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.» Valvake siis, sest
te ei tea seda päeva ega tundi!
Kümme neitsit, kõik
kenad ja pulmapeoks sätitud. Meie mõistes pruutneitsid, kes koos pruudiga
peigmehe saabumist ootavad. Sel ööl pidi peigmees tulema ja pruudi oma koju
viima. Läbi Vana Testamendi on korduvalt juttu Iisraeli ja Jumala vahelisest
suhtest nagu peigmehe ja pruudi vaheslisest suhtest. Jumal kui abikaasa või
peigmees ja Iisraeli rahvas kui pruut (Hoosea 2:16; Jesaja 62:5).
Uue Testamendi kohaselt on kogu Kristuse kirik pruut (Ef 5:23). Küllap on
peigmehe ja pruudi, mehe ja naise vaheline armastus suurim, mida inimene on
kogenud ja selle võrdluse läbi avatakse me silme ees veel teine, ülevam maailm;
Jumala ja inimese vaheline suhe.
Algkristlased olid
veendunud Kristuse peatses taastulekus. Nad ootasid teda pingsalt juba nüüd,
oma eluajal. Aga Jeesus ei ole siiani kiirustanud. Temal on aega ja Ta annab
aega meilegi. Jumalal on aega. Et tulla oma valitu juurde ja võtta oma kihlatu,
oma armastatu enese juurde alatiseks.
Tänane evangeelium tuletab meile meelde, et Jeesus ühel päeval siiski naaseb. Meil kõigil on võimalus olla valmis tema tulekuks või siis mitte. Küsimus ongi jah, mitte selles et kas ja kui kaua jumalariigi tulek viibib, vaid kas meil jagub lõpuni usaldust.
Tänane evangeelium tuletab meile meelde, et Jeesus ühel päeval siiski naaseb. Meil kõigil on võimalus olla valmis tema tulekuks või siis mitte. Küsimus ongi jah, mitte selles et kas ja kui kaua jumalariigi tulek viibib, vaid kas meil jagub lõpuni usaldust.
Kõik neitsid tähendamissõnas
valmistusid peigmehe tulekuks, kuid uinusid oodates. Kõik. Targad varusid lihtsalt
õli, et vastu minna peigmehele tema saabudes, kuid ära väsisid ja magama jäid kõik.
Mis peaks küll valesti olema? Väliselt on kõik korras, kõigil lambid käes, aga oh häda! Vaid viiel on piisavalt taipu varuda lampidesse õli ka tagavaraks! Kõik nad uinusid oodates, nii arukad kui arutud. Ühtedel tekkis vaid ärgates hirm, et õli ei pruugi jätkuda! Atribuutika neil oli, kuid mitte eluks vajalikku täidet.
Mis peaks küll valesti olema? Väliselt on kõik korras, kõigil lambid käes, aga oh häda! Vaid viiel on piisavalt taipu varuda lampidesse õli ka tagavaraks! Kõik nad uinusid oodates, nii arukad kui arutud. Ühtedel tekkis vaid ärgates hirm, et õli ei pruugi jätkuda! Atribuutika neil oli, kuid mitte eluks vajalikku täidet.
Võib-olla räägib
see lugu, et me peame hoidma oma suhet Jumalaga. Me ei saa alati loota teiste
kogemustele, teiste usule, teiste varudele. Me ei tohi sõltuda vaid teiste
kogemustest. Meil kõigil on vaja oma isiklikku Jumala-suhet. Viimsel tunnil ei
saa me toetuda teiste tagavaradele, teiste usule, vaid igaüks seisab oma usu
najal, oma lootuse, oma armastuse najal. Laenatud usu ja armastusega taevasele
pulmapeole ei lähe.
Põlevad
lambid või küünlad on vaimse ärkvelolemise ja ootamise tunnus. Kui aeg saab
ümber siis kui väljas on pime, et meiegi ei peaks siis pimeduses kobama ja
mõtlema, et mis see siis on, mida me usume ja ootame, mis see siis on, mis on
oluline. Sestap olgu me südame altaril alati süüdatud usu, lootuse ja armastuse
küünlad, ükskõik kui suur pimedus ka maad võtaks.
Õli on
Piibli kohaselt vahel Püha Vaimu pildiks. Pühendumine on siin üheks märksõnaks.
Mitte ainult vajalik atribuutika, vaid elukestev südamehoiak. Oma lampides
tuleb hoida õli tagavara, oma elus Püha Vaimu, kes meid päev-päevalt uuendab
armastuse suhtes Jumalaga ja ligimesega, kes ei lase meil muutuda tuimaks ega
ükskõikseks, vaid laseb meil rõõmuga vastu astuda armastatule kui ta kord
tuleb. See lugu hoiatab meid, et vahel võib ka olla liiga hilja. Kui pidusöök
algab, suletakse uksed.
Jeesus
ütleb: “Te olge inimeste sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et
kui ta tulles koputab, võiksid nad kohe talle ukse avada!”
Kuidas see üleskutse peaks mõjutama meie elu? See ei tähenda, et me peaksime kõik selle ilma tööd ja mured ja rõõmud unustama, vaid et me oma igapäeva elu elaksime ainult kuldreegli kohaselt: mida sa tahad, et inimesed sulle teevad, seda tee ka neile. Patuste inimestena me tahame sellest lihtsast reeglist mööda vaadata, oleme sageli enesekesksed või ükskõikseted, kes ei süvene teiste probleemidesse. On oht, et Kristus leiab tagasi tulles maailma just sellisena – võõrandununa Jumalast, ligimesest. Leiab inimesed, kes armastuse kolmikkäsust on välja jätnud kaks osa ning mõtlevad ainult enesele ja hetke omakasule.
Kuidas see üleskutse peaks mõjutama meie elu? See ei tähenda, et me peaksime kõik selle ilma tööd ja mured ja rõõmud unustama, vaid et me oma igapäeva elu elaksime ainult kuldreegli kohaselt: mida sa tahad, et inimesed sulle teevad, seda tee ka neile. Patuste inimestena me tahame sellest lihtsast reeglist mööda vaadata, oleme sageli enesekesksed või ükskõikseted, kes ei süvene teiste probleemidesse. On oht, et Kristus leiab tagasi tulles maailma just sellisena – võõrandununa Jumalast, ligimesest. Leiab inimesed, kes armastuse kolmikkäsust on välja jätnud kaks osa ning mõtlevad ainult enesele ja hetke omakasule.
Kas
pole siin evangeeliumis meile üleskutse uskuda rohkem kui me usume? Loota
rohkem kui loodame? Et suudaksime rõõmu leida siis, kui see kõikjalt otsa saab.
Meil on määratult suurem rõõm veel varuks. Pulmadeks ettevalmistuda on hea ja
viisikohane, armastatuga kohtumine imeline!
Jah, me ei tohiks iial unustada, et me oleme siin vaid rändajad, kel pole püsivat paika. Ühel päeval kukub kogu maine hiilgus, mugavus ja au kokku. Kuid see, mis meid kord lõpus ootab, on ootamist väärt. See on väärtuslikum, kui see, mis meil juba on käes. Tõelisem kõigest käega katsutavast ja silmaga nähtavast. On väärt iga usukiirt, iga Püha Vaimu puudutust, mis julgustab meid valvama, lootma, uskuma ja armastama.
Ei seda ootust ja lootust kandes saa väsida, lakata palvetamast ja uskumast igavest rõõmu taevas.
No comments:
Post a Comment