Jutlus 4. advendipühapäeval Kose kirikus

Jutlustas diakon Rein Keskpaik

 

„Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: “Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!“ Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: “Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immanuel“, see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.“ 

Armas kirikuline, igal pühapäeval me tunnistame oma usku apostliku usutunnistuse sõnadega: Jeesus Kristus on „...saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast...“. Jeesuse sünni ime jääb meile paljuski mõistetamatuks. Kuidas neitsist, Pühast Vaimust? Loodusõpetuse õpetajana võiks see minus ju kahtlusi tekitada. On asju, mida teab Looja ja mis pole meile teada antud. On palju tähtsamaid asju, mida me selle loo juures teadma peame. Miks sündis Jeesus maailma? Sellest lapsest pidi saama see, kes päästab inimkonna nende pattudest.

Evangeelium räägib meile, et Joosep ja Maarja olid kihlatud. Kihlus tähendas, et noored inimesed olid tunnistajate juuresolekul andnud tõotuse abielluda. Neid võis lugeda paariks, ometi pidi Maarja veel aasta elama oma vanematekodus. Kui nüüd selgus Maarja rasedus, oli see Joosepile suureks hoobiks. Juriidiliselt tähendas see abielurikkumist, sest juutide tava ja seaduse järgi oli kihlumine samasugune muudetamatu vahekord nagu abielu, kuigi kihlunuil puudus abielulise vahekorra õigus. Igasugused eksimused sel ajal võrdsustati abielurikkumisega ning kuulusid karistuse alla. Kergematel juhtudel kihlus katkestati, raskematel juhtudel tähendas see süüdiolevale poolele surmanuhtlust. Abielu rikkunud naised visati kividega surnuks.

Joosepi reaktsioon oli inimlikult arusaadav, ta „...võttis nõuks ta salaja minema saata.“ Antud olukord nõudis Joosepilt kihluse tühistamist, mis sisuliselt tähendas abielulahutust. Maarja oleks sel puhul sattunud väga ohtlikku olukorda. Joosep oli aga õiglane ja jumalakartlik mees, ega tahtnud Maarjat sellisesse raskesse olukorda panna. Tagajärjed oleksid Maarjale olnud mitte ainult häbistavad, vaid ka hukatuslikud. Kus inimese nõutus muutub ületamatuks hädaks ega leia mingit loomulikku lahendust, seal on Jumala abi kõige lähemal: Tema ei lase ennast oma kavatsuste täideviimisel mingeist inimlikest kaalutlustest ega otsustest segada. Mis sai edasi, sellest räägib meile pühakiri. Ahastava ja kõhkleva Joosepi juurde tuli unenäos Issanda ingel, kes tõi talle uskumatu sõnumi. Jumal teadis, et Joosep oli selle jaoks just õige mees. Ja Joosep tegi oma valiku, ta tegi nii nagu Issanda ingel teda oli käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud temasse, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus.“ 

Jumala teadaanne oli ühtlasi ka ülesanne. Joosep peab ilma igasuguse kahtluseta Maarja enese juurde võtma. Ja kui Maarja toob ilmale poja, siis omandab Joosep tema suhtes kõik isaõigused. Isal oli õigus anda oma pojale nimi. Joosepi puhul oli see küll piiratud õigus, sest nime tegelikult ei vali tema, see ilmutatakse talle koos poja saamise saladusega. Nime määrab tema tõeline isa-Jumal. Nimi Jeesus on tähendusrikas, heebrea keeles tähendab Jehosua „Jahve on abi“ või „Jahve on pääste“. Kreeka keeles on see meieni jõudnud muutununa, aga Jeesuse nime tähendus on ikkagi sama-„Jeesus on pääste“. Sellele tähendusele vastab ka Jeesuse eluülesanne, mis seisneb oma rahva päästmises tema pattudest. See lause edastab Jeesuse elutöö mõtte ja eesmärgi, terve evangeeliumi. Tol ajal oodati Messiat, päästjat, kes päästaks rahva võõra võimu alt. Oodati võimukat kuningat. Juutide Messiaga seotud poliitilised ootused ei täitunud. Ingel ütles, et Jeesus päästab oma rahva nende pattudest. Patt on allikas, kust võrsuvad nii individuaalse kui ka ühiskondliku elu pahed ning hädad. Kes tahab olla tõeline päästja, see peab päästma patu võimusest ja juhtima inimese tagasi tema loodupärasele osadusele Jumalaga. Selles seisnebki Messia ülesanne . Seda ei suuda ükski inimene-see on täielikult Jumala kätes.

Martin Luther on öelnud, et Jeesus päästab oma rahva nende pattudest, surmast ja kuradi meelevallast. Inimesena oleme kõik ebatäiuslikud. Igaühel on oma vead, nõrkused, halvad või kahjulikud harjumused. Jeesus võib meid juba siinse maise elu sfääris, vähemalt osaliselt, nende puuduste meelevallast vabastada. Juhul, kui me Teda usaldame ja Talle kuuletume.

Täna kuuldud Rooma kirja 15 ptk 13.salm ütleb meile: „Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu  ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!“ Selle lootusega mingem vastu jõululapse sünnile. Aamen.