Jutlus Kolmainupühal. 22.mai 2016.a.

 Jutlustas diakon Rein Keskpaik

Armu teile ja rahu Jumalalt... 

Jh 3: 1-15 

„Aga variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos, üks juutide ülemaid. Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: „Rabi, me teame, et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal.“ 

Jeesus vastas talle: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.““ ... 

Lääne kristlikus traditsioonis määrati 1334 . aastal, et nelipühale järgnevat pühapäeva tuleb tähistada püha Kolmainsuse päevana (ld. Trinitatis). Pühapäeva sõnumis võetakse kokku õpetus Jumala kolmainsusest. Kolmainupüha on usutunnistuse päev. Piiblilugemised kõnelevad Jumala varjatud olemusest, mis ületab kogu inimese mõistmise. Jumal on üks, aga Ta ilmutab end meile Isana ja Pojana ja Püha Vaimuna. Ta tegutseb Loojana, Lunastajana ja Pühitsejana. 

Tänane kirjakoht räägib meile variseride ülemast Nikodeemosest. Nikodeemos oli hea haridusega ja juutide silmis lugupeetud mees. Ta kuulus Rahvusliku Nõukogu liikmete hulka. Nii nagu paljusid teisi, olid ka teda Jeesuse õpetused sügavalt liigutanud. 

Sellest ajast alates, kui  Nikodeemos oli  kuulnud Jeesuse imetegudest ja Tema otsustavast käitumisest templi puhastamisel, oli ta innukalt uurinud Messia kohta käivaid prohvetikuulutusi. Nikodeemostki oli kurvastanud templi rüvetamine. Nüüd oli ta näinud pealt, kuidas Jeesus ajas välja ostjad ja müüjad. Ta jälgis jumaliku väe imelist avaldumist ning ta ei saanud kahelda, et Jeesus Naatsaretist oli Jumala Läkitatu. 

Nikodeemos otsib Jeesuse üles öösel. Selleks võis olla kaks põhjust. Öösel ei ole Jeesus inimestest ümbritsetud ja Temaga on võimalik segamatult mõtteid vahetada. Oli teinegi põhjus. Juuda ülemana kartis ta kohtuda Jeesusega avalikult. Templi puhastamisega oli Jeesus pälvinud preestrite ja ülemate viha. Kui sellest külaskäigust oleks nüüd kuulnud Sünedrion, oleks ta tõmmanud enesele nende põlguse ja hukkamõistu.  

Nikodeemosel oli Jeesusele tõsiseid küsimusi esitada. Ta otsis vastuseid küsimustele, mis teda vaevasid. Ja mitte ainult teda. Paljud tolleaegsed usklikud esitasid endale küsimusi: kes Sa, Jeesus, tõeliselt oled? Kas Sa oled tõotatud Messias?  

Jeesus vastas tema küsimustele: „Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.“ Nikodeemos ja teisedki variserid arvasid, et nad mõistavad ja teavad täpselt jumalariigi asju. Variseridena teadsid nad Jumala tahet ja elasid selle järgi. Jeesus aga viitab nende eksiarvamusele, sest Jumala tee ja tahte mõistmiseks puudusid neil eeldused. Jeesus annab mõista, et Nikodeemosele ei ole vaja teoreetilisi teadmisi, vaid vaimulikku uuestisündi.  

Nikodeemos oli kuulnud Ristija Johannese jutlust meeleparandusest ja ristimisest. Jutlust, mis palus rahvast otsida Teda, kes ristib Püha Vaimuga. Nikodeemos tunnetas, et juutidel jäi palju puudu vaimulikkusest. Nad olid suuresti välise vormi ja ilmaliku ahnuse võimuses. Ta kandis hinges lootust, et Messia tulekul olukord paraneb. Ometi ei olnud Ristija Johannese kuulutus saanud tuua teda patutundmisele. Ta oli range variser, kes oli uhke oma heade tegude üle. Ta oli teadlik oma lugupeetusest heategijana ja templiteenistuse heldekäelise toetajana  ning oli kindel jumala heakskiidus. Ja nüüd jahmatas teda mõte, et tema polegi valmis astuma Jumala riiki! 

Väljend uuestisünd, mida Jeesus kasutas, ei olnud Nikodeemosele võõras. Paganlusest Iisraeli usku pöördunuid  võrreldi sageli vastsündinud lastega. Seepärast mõistis ta, et Jeesus rääkis ülekantud tähenduses. Kuid tema, kes oli sünni poolest iisraellane, pidas enesestmõistetavaks, et tal oli koht Jumala riigis. Tema meelest polnud enam midagi vaja. Sellepärast üllatasid teda Jeesuse sõnad.   

Selleks, et inimene võiks Jumalat ja Tema riiki näha ning mõista, peab ta oma olemust radikaalselt muutma. Et mõista, kes Jeesus tegelikult on, peab ka Nikodeemoses toimuma olemuslik muutus. 

Nikodeemos vastab Jeesusele, et see mida too räägib on võimatu: „ Kuidas saab inimene sündida, kui ta on vana? Ega ta saa ju minna tagasi oma ema üska ja teist korda sündida?“  

Õp. Albert Soosaar on öelnud, et me täheldame Nikodeemose ütluses igatsust, mis tema arvates iialgi täituda ei või. Igatsust oma elu uuesti alata, hoopis targemini ja õnnelikumalt, kui on elatud. Inimesele antud võimaluste juures on seda võimatu teha.  

Jeesus jääb oma vastusele kindlaks. Mitte ainult Jumala ja Tema riigi nägemiseks ei pea inimene uuesti sündima, vaid ka selleks, et ta võiks ise Jumala riiki pääseda.  

Jeesus räägib uuestisündimise olemusest. Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda. Ta nimetab esmalt vett. Aga ainult maise veega ei saa puhtaks. Sellele pidi lisanduma Vaim ülevalt. Lihast sündinu, ütleb Jeesus, on sündinud elamiseks siin kaduvas maailmas. Mõiste liha tähendab Piiblis Jumalast lahutatud, rüvedat ja kaduvat inimest. See liha ei või Jumala riiki pärida ega selles elada. Igavese elav Jumalaga saab ühenduse ainult ülevalt, veest ja vaimust uueks sünnitatud uus inimene. Seda ütleb Jeesus nii mulle kui ka sulle! 

Vestluses Nikodeemosega avas Jeesus lunastusplaani ja oma maise missiooni. Nikodeemos igatses oma elu uuesti alata. Mis inimesel võimatu, on Jumalal võimalik. Tema võib ja tahab inimest uueks luua. Ja see ime on teostunud paljude inimeste ja sugupõlvede juures. Jumala armu läbi, Jeesuse kannatamise ja surma läbi, Jumala Püha Vaimu kestva ja kannatliku töö läbi on sündinud, et inimese olemus radikaalselt muutub. Kui me avame oma südamed, siis toimub see muutus ka meie juures. Siis jääb jumalatu elu minevikku. Reaalseks saab Püha Vaimu läbi uuendatud elu. Siis on võimalik Jumala au ja Tema riiki mitte ainult näha, vaid ka sinna pääseda. Aamen.