Jutlus 3. advendil

Sellele aga, kes teid võib kinnitada minu evangeeliumi ja Jeesuse Kristuse kuulutuse kohaselt, selle saladuse ilmutuse kohaselt, mil­lest on igavesest ajast vaikitud, nüüd aga on tehtud avalikuks ja prohvetite kirjade läbi igavese Jumala käsu kohaselt kõigile rahvas­tele antud teada kuulekuseks usule, ainsale, targale Jumalale – Te­male olgu kirkus igavesti Jeesuse Kristuse läbi! Aamen. 

Rm 16: 25-27

Elas kord vaga mees, kes oli kogu oma elu ustavalt Jumalat teeninud. Kui tema ellu saabusid rasked ajad, palvetas ta: "Issand, meenuta kõiki neid aastaid, mil ma sind teenisin, nii hästi kui oskasin, kuid ei nõudnud  vastutasuks midagi. Nüüd kui ma olen vana ja vaene, tulen oma palvetega esimest korda elus sinu ette ja ma usun, et Sa ei saada mind ära. Issand, palun, luba mul oma soosingust osa saada: lase mul loteriiga võita!"

Möödusid päevad, nädalad ja kuud, kuid midagi ei juhtunud. Ahastuses pöördus ta ühel ööl Jumala poole: Issand, miks Sa ei anna mulle ühtegi võimalust? Äkki kuulis mees Jumala häält: anna mullegi võimalus - osta loterii pilet!

Inimesele on omane pidev muretsemine juba tehtud ja tegemata asjade pärast. Tihti loob ta endale pildi sellest, kuidas elu peaks minema ja mida tulevik tingimata tooma peaks. Igati loomulik on siinjuures ka soov ja püüd oma eesmärkide saavutamiseks ise midagi ära teha. Ent kui palju jääb sellises olukorras tegutsemisruumi Jumalale? Või püüame Talle hoopis Tema tegutsemisviisid ja -vahendid välja valida või suisa ette kirjutada?

Oleme Jeesuse Kristuse- Jumala Poja inimlapseks sündimiseks valmistumisega jõudnud juba kolmanda nädala algusesse. Vaid nädal on jäänud jõulupühadeni. Küsigem täna enestelt, kuidas need valmistumise nädalad on läinud? Mis on suurendanud minu valmisolekut Jumala inimeseks saamise imest osa saada? Mis seda vähendab või hoopiski takistab?

Tänase pühapäeva teema on: valmistage Issandale teed ja pühapäeva juhtsalm kõlab prohvet Jesaja suu läbi:  Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt!

Ühelt poolt siis selge juhis, valmistada teed Issandale ja teiselt poolt teadmine, et Issand tuleb jõuliselt ehk siis Tema on see, kes meid enesega kohtumiseks valmistab ja varustab.  Mõelgem täna sellele kui paju anname oma elus Jumalale ruumi ja võimalust ennast ja oma elu kujundada ning  juhtida, aidata, ravida ja terveks teha? Küsigem enestelt, kuivõrd sarnaneme mehega, kes ootas Jumalalt ühte ainumõeldavat ja konkreetset lahendust oma probleemidele - lotovõitu, andmata Jumalale vähimatki võimalust midagi selle heaks teha, rääkimata sellest, et midagi võinuks teha sootuks teistmoodi.

Äsja kuuldud kirjakohad toovad omal moel ja omast vaatenurgast lähtuvalt meie ette pildi saabumata lotovõidu üle nurisevast mehest – inimesest, kes on pannud Jumala pisikesse, tikutopsisuurusesse karpi ja teab täpselt, kuidas ja millisel viisil Ta sealt teda aitama peab hakkama ning milliseid lahendusi tooma. Vana Testamendi lugemises kohtume Iisraeli rahvaga, kellele Mooses julgustust ja innustust jagab, et need ei kaotaks lootust ega kalduks Jumala poolt seatud radadelt kõrvale.

Evangeeliumi loos kohtub Ristija Johannes erinevate toonase juudiühiskonna esindajatega. Kõik nad tahavad teada, kes Johannes on. Igal neist oli tegelikult ka vastus oma küsimusele olemas, ühed neist pidasid Johannest Messiaks, teised Eelijaks, kolmandad Jumala prohvetiks. Võib arvata, et ega nad tegelikult ei tahtnudki tõde kuulda, nad tahtsid, et nende arvamus osutuks tõeks, tahtsid kinnitust oma veendumustele, mis olid pigem küll eelarvamused. Sõnum, mida Johannes on tulnud tooma, läheb nende jaoks kaotsi, see ei puuduta neid ega avane neile. Ja nõnda kuulutabki Johannes kurtidele kõrvadele, otsekui hüüdja hääl kõrbes: Tehke tasaseks Issanda tee! Taaskord küsigem enestelt: kuidas käitun mina? Kuivõrd on mul tahtmist ja kannatlikkust tähele panna ja kuulata, mis Jumalal mulle öelda on ja võtta Temalt oma elu tarvis vastu ehk hoopis uusi ja ootamatuid lahendusi?

Jumalat ei ole kuidagimoodi võimalik mahutada  tikutopsisuurusesse karpi, ka kogu maailm ei suuda Teda mahutada, rääkimata sellest, et võiksime Teda inimliku kujutlusvõime, tunnete või mõistuse abil täielikult mõista ja kirjeldada.  Tänane jutluse aluseks olev tekst, mis võtab omamoodi kokku kogu Rooma kirja, toob välja kristliku usu ja kuulutuse aluse. Seal on sõnastatud põhimõtted, mis annavad mõtte ja sisu kogu kirikuaasale, kogu maailma, kõigi kirikute ja kristlaste kristlikule elule.  Meile räägitakse Jumala ilmutusest kui saladusest, mis on küll alati Jumala juures olnud, kuid mis on inimestele saanud teatavaks Jeesuse Kristuse ja tema apostlite ajal. Pauluse evangeelium on selline Iisraeli Jumala tegude kuulutus, mis seab keskmesse Kristuse kui Jumala seaduse täitja ning inimese õigeksmõistja ja uueksloojaga, seega vastandub ta otsustavalt juudi käsujutlusele. “Saladus” tähendab Jumala viisi inimesi päästa, ja see saladus on võrdsustatud Jumala tarkusega, mis on saladusse peidetud ning mille Jumal on valmistanud meie kirkuseks enne ajastuid. Jumal ilmutab end ka apostlite teenimise läbi, Ta ilmutab end ka Sinu ja minu läbi. Tehkem Talle siis ruumi, et Jumala saladus võiks meid puudutada, meile rahu tuua ja meie kaudu ka teiste inimesteni jõuda. Aamen

Õpetaja Kerstin Kask