Jumala armastus meie vastu on
saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma,
et me tema läbi elaksime. Selles
on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema
on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Mu armsad, kui Jumal meid
nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama
üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame,
siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest
me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma
Vaimust. Ja me oleme näinud ja tunnistame, et Isa on läkitanud Poja maailma
Päästjaks. Kes iganes tunnistab, et Jeesus on Jumala Poeg, selles
püsib
Jumal ning tema püsib Jumalas. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. 1Jh 4: 9-16
Jumal ning tema püsib Jumalas. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. 1Jh 4: 9-16
Ühes väikelinnas
elas naine, koos oma mehe ja tütrega üsna rahulikku ning tavapärast ja mõnikord
isegi igavavõitu elu. Ühel päeval kui naine koju tuli, kohtas ta oma maja ees
kolme meest, kellel välimuse järgi otsustades oli pikk ja väsitava teekond
seljataga. Naine vaatas neid ja otsustas mehed oma perekonnaga koos õhtust
sööma kutsuda. Mehed naeratasid tänulikult ning üks neist ütles: me täname teid
külalislahkuse eest armas proua, ent ainult üks meist saab teie juurde tulla.
Te peate ise otsustama, kes meist teie perekonna külaliseks saab. Lubage
tutvustada, tema nimi on rikkus, ütles mees ja osutas ühele oma kaaslastest ja
tema nimi Edu, ütles ta teist meest esitledes. Mina aga olen armastus. Mõelge,
keda meist soovite näha oma majas. naine kohkus pisut, palus ennast hetkeks
vabandada ning läks majja. Ta jutustas ootamatustest võõrastest oma mehele ja
tütrele. Tore, kutsume endale külla rikkuse, ütles mees. naine aga kõhkles,
äkki võiksime siiski kutsuda Edukuse? Aga mis oleks, kui kutsuksime hoopis
armastuse? küsis tütar, kes oli seni vanemate juttu vaikides pealt kuulanud.
Olgu, kutsume tema, soostusid ka vanemad tütre ettepanekuga. naine läks välja
ja küsis: kes teist on Armastus, me otsustasime teid oma külaliseks paluda?
Armastus astus majja ning tema järel ka rikkus ja Edukus. Kui naine seda nägi, kohmetus taas: Me palusime ju Armastusel
tulla, te ütlesite ju, et meie külaliseks saab olla vaid üks teie seast? Mehed
vastasid talle ühest suust: kui te oleksite valinud kellegi teise, oleksid
teised kõrvale jäänud, kuid te valisite armastuse - ainult temaga koos saavad
tulla ka teised. rikkus ja edukus.
Jõulupühasid nimetatakse ka
armastuse pühadeks. Jõululapse sünniga sai Jumala armastus inimese vastu
nähtavaks See on Jumala hinnaline kingitus kogu inimkonnale. Jumala armastus on
see osa Jumala kingitusest meile, mis teeb kõik ülejäänu võimalikuks, loob
nendeks eeldused ja viib täide. Täna on Jumal taas meie sekka sündinud, et et kinkida meile oma armastust, Ta on tulnud,
et saada ja jääda meie elu pärisosaks. Kõigeväeline Jumal, valgus valgusest,
taeva ja maa Looja, kõigi nähtavate ja nähtamatute asjade valitseja on
kiindunud sinusse ja tahab sulle avaldada armastust. Jumala armastus meie vastu on saanud
avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me
tema läbi elaksime. Meie võimalus on see armastus vastu võtta.
Tänase jutluse aluseks olevas pühakirja tekstis selgitab apostel meile armastuse olemust: Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Johannest on nimetatud armastuse apostliks, teda on nimetatud ka "jüngriga, keda Jeesus armastas".
Tänase jutluse aluseks olevas pühakirja tekstis selgitab apostel meile armastuse olemust: Selles on armastus - ei, mitte selles, et meie oleme armastanud Jumalat, vaid et tema on armastanud meid ja on läkitanud oma Poja lepitusohvriks meie pattude eest. Johannest on nimetatud armastuse apostliks, teda on nimetatud ka "jüngriga, keda Jeesus armastas".
Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast - nõnda
näitab apostel meile armastuse tõelist olemust ja põhjust: kristlik armastus ei
ole inimese otsus ega tegu, see on midagi palju suuremat, see on osake Jumala
armastusest inimese vastu, mis teeb võimalikuks inimeste omavahelise armastuse.
Armastus on üks nendest andidest, mida Jumal on inimesele kinkinud. See on and,
mis avab inimese jaoks ukse tõelisse ellu, valguse, armastuse ja turvalisuse
maailma: Nagu öeldakse hea karjase psalmis: Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need
trööstivad mind.
Ent sellega asi ei piirdu, kui piirduks, siis oleks tegu ensekeskse
elu ja Jumala andide iseka nautimisega, Johannes ütleb üsna karmilt: Kes ei armasta, see ei
ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.
Jumala armastus meie vastu seab meid olukorda, kus seisame suure
väljakutse ees, Jumala armastus meie vastu paneb ka inimesele kohutuse: avada
uks teisele inimesele.
Jumala kingitud armastus ei ole inimlik meeldimine, see on midagi
sootuks suuremat ja ehk ka väärtuslikumat. Jumala kingitud armastuses on
lugupidamist, teistest hoolimist ja nende vajaduste märkamist, Jumala armastus
annab inimesele tema väärikuse, see mis on Jumala silmis väärtuslik peaks seda
olema ka inimese silmis.
Hea kirikuline, mõtle tänasel pühapäeval sellele kumb on Sinu jaoks
kergem, kas armastada Jumalat või armastada teist inimest? Või ehk ei saagi
nõnda küsida, sest, kes armastab Jumalat armastab oma venda ....
Jumala armastusest kantud jõulupühi.
Õpetaja Kerstin Kask
No comments:
Post a Comment