Koguduse õpetaja kandidaadi Jaanus Klaas jutlus pastoraadis 21.03.2015

Kristuse kannatuste valgus

Mk 12:1-12

Ja Jeesus hakkas neile mõistu rääkima: «Üks inimene istutas viinamäe ja piiras aiaga ja õõnestas kaljusse surutõrre ja ehitas valvetorni. Siis ta andis selle rentnike kätte ning reisis võõrsile. Ja parajal ajal läkitas ta sulase rentnike juurde, et see võtaks rentnike käest vastu andami viinamäe viljast. Rentnikud võtsid aga sulase kinni, peksid teda ja saatsid minema tühjade kätega. Ja taas läkitas ta nende juurde teise sulase. Sellele nad lõid pähe ja teotasid teda. Ja ta läkitas veel teise ja tolle nad tapsid, ja paljusid teisi; mõnda nad peksid, mõne aga tapsid. Üks oli tal veel, tema armas poeg. Lõpuks ta läkitas nende juurde poja, mõeldes: «Ehk nad häbenevad mu poega!?» Need rentnikud aga rääkisid omavahel: «Tema ongi see pärija. Läki, tapame ta ära, ja pärand saab meile!» Ja nad võtsid ta kinni, tapsid ta ära ja viskasid viinamäelt välja. Mida teeb viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab need rentnikud ja annab viinamäe teiste kätte. Kas te pole lugenud seda kirjakohta: Kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks - seesama on saanud nurgakiviks!? See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis.» Ja nad otsisid võimalust teda kinni võtta, ent kartsid rahvahulka. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta. Ja nad läksid ära, jättes ta sinnapaika.

Aamen

Väga paljud inimesed on harjunud Jeesust seostama leebusega ja justkui ei ootagi temalt karmi kõne. Ometi võime Piiblist lugeda midagi muud. Õnnistegijal oli nii mõnigi kord põhjust rääkida ka karmil toonil. Tänase jutluse kirjakoht üks neist, mis sellest tõsiasjast tunnistab.

Jeesuse seekordne tähendamissõna on vali. Tänapäeva mõistes on viinamäe rentnikud selgelt kriminaalkurjategijad, kelle kuritegude register on jutluse kirjakoha põhjal sedavõrd ränk, et ilmselt tuleks viinamäe rentnikel kanda eluaegset vanglakaristust... Aga lugu läheb veelgi rängemaks, kui võtame arvesse tänase kirjakoha kohta käivat kommentaari, mida võime lugeda Uue Testamendi 1989.a väljaandest: “See mõistujutt on õigupoolest allegooria, kus viinamäele vastab Iisraeli rahvas, põllumeestele rahva juhid, suulased on prohvetid, poeg on Jeesus ise, teised on paganad, kes astuvad Iisraeli asemele.” Nüüd saab meile selgeks, et Jeesuse silmis osutusid kurjategijateks Iisraeli juhid. Nemad on süüdi paljude prohvetite kannatustes ja surmaski ja nemad on süüdi Jeesuse justiitsmõrvas...

Kristus näitab, et see toimimisviis ei anna rahva juhtidele soovitud tulemust. Jeesusest endast saab nurgakivi millelegi täiesti uuele ja jumaliku valguse kandjaks ei jää Iisrael, vaid saab hoopis keegi teine.

Me teame, et nii ka läks. Jeesus sai aluseks kristlikule kirikule—Jumala uuele viinmäe rentnikule. Ja selles näeme midagi, milles tunneme ära armastava Jumala, kelle tahe ei ole õela ja eksinu hukk. Sõnum hoolivast taevasest Isast ei tohtinud ega tohi kustuda. See sõnum pidi kõlama jääma alati ning kõikjal ja jäigi. Selles osas ei tohi midagi muutuda ka tänapäeval. Rõõmusõnum, et Looja näeb, teab, mõistab ja hoolib ning ei mõista hukka keda, kes muudab meelt, peab kõlama jääma ka täna, olgu siis kõige pisemates külakestes või suuremates linnades, olgu siis vabadele või vangidele, tervetele või haigetele, ühiskonna vägevatele või heidikutele. Õigust kogeda armulist Jumalat ning lahendust, mida tema meile pakub, ei saa kelleltki ära võtta.

Ärgem eksigem! On väga lihtne endast arvata nagu polekski endal midagi ühist tänase kirjakoha viinamäe rentnikega. Aga kahjuks pole see nii. Kõik, mis läheb vastuollu Kristuse armastusega inimeste vastu, asetab nende rentnike toetajate kilda... Ja nii ei saa keegi enda kohta öelda, et tema on süütu ja puhas Jumala Poja kannatuste loost...

Samas, Jeesuse kannatustes, ristisurmas ja ülestõusmises on ka igale inimesel pääsemine oma elusüüst ning uue alguse võimalus. Jeesus suri, et vabastada patune inimene karistuse kandmisest. Seejuures teadis tema ja teadis ka ta Taevane Isa, milline on inimese tõeline süükoorem. See, et Jumal andeks annab, ei tähenda endistviisi jätkamise luba.

Tegemist on kutsega pöörduda oma hinnangutes, oma suhtumises ja hoiakutes Jumala poole, et tema saaks inimese elu tegelikuks aluseks. See on kutse seade korda, kõik, mis oleme lõhkunud kas siis igaüks eraldi või üheskoos, ulatada üksteisele lepituse ja abikäsi olles seejuures kriitiline mitte niivõrd teiste kuivõrd enda suhtes. Seda tahab Jumal, selle nimel elas, kannatas, suri ja tõusis surnuist tema Poeg, ning seda vajab igaüks meie seast. Seepärast võimegi teinekord ehk üllatusega kogeda, et Jeesus võib ka karm olla. Täpsemalt murelik meie hinge pärast.

Aamen