Jaanipäev on Ristija Johannese sünnipäev. Tema sündi on tähistatud juba 5. saj. algusest
alates. Mitme Johannesele pühendatud püha hulgast tähistatakse meie
kirikus tänapäeval üksnes jaanipäeva. Lunastuslooliselt viitab
jaanipäev ees olevatele jõuludele. Johannes oli Jeesusest kuus kuud vanem, nii
ongi jaanipäevast jõuludeni, Jeesuse sünnipäevani, kuus kuud. Talle antud nime (Johannes-Jumal on armuline) kohaselt kuulutas
Johannes Jumala headust, päästet ja pattude andeksandmist.
Ristija Johannese sünd oli eriline. Tema ema Eliisabet
ja isa Sakarias olid kaua oodanud lapse sündi. Nüüd olid nad juba eakad ja
nende lootused olid kustunud. Kui Issanda ingel talle poja sünnist teatas, siis
ei uskunud ta seda. Sakarias oli aastakümneid teeninud templis Jumalat, kuid
sellist imet ei suutnud ta uskuda. Sellest uskmatusest jäi ta keeletuks kuni
lapse ümberlõikamise päevani: „ Ja vaata,
sa jääd keeletuks ega saa kõnelda
kuni päevani, mil see sünnib, seepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal.“ (Lk 1:20)
Jumalal oli Johannesega oma plaan. Juba ingel Gabriel
kuulutas, et ta saab suureks Issanda
silmis. (Lk 1:15) Nii ka läks. Sõnum Johannese sünnist ja Sakariase
keelepaelte avanemisest levis kogu ümbruskonnas. Kõik olid imestunud ja
kartuses, mis saab küll sellest lapsest?
Sellele pühale abielupaarile anti tõotus poja kohta: ta asub Issanda palge ees Talle valmistama
teed. Püha Vaim oli Sakariase peal kui ta rääkis prohvetlikult oma poja
tööst: Ja sina, lapsuke, sind peab hüütama Kõigekõrgema
prohvetiks, sest sina lähed Issanda palge eel valmistama Tema teid, et anda
Tema rahvale pääste tunnetus nende pattude andeksandmises meie Jumala südamliku
halastuse läbi, millega meid on tulnud katsuma päevatõus kõrgest, paistma
neile, kes istusid pimeduses ja surma varjus ning juhtima meie jalgu rahuteele.
Johannes lõpetas Vana Testamendi prohvetite ajastu, ta
oli kahe ajastu piiril. Seega oli tal ülesanne veel Uue Testamendi ajastu
alguses. Tema ülesandeks ei olnud üksnes kuulutada Jumala riigi tulekut, ta
pidi olema ka Jeesuse tuleku teevalmistaja. Jumal kutsus Sakariase poja suurele
tööle, suurimale, mida inimesele on usaldatud. Selleks, et seda tööd teha, pidi
Issand töötama koos Johannesega. Jumala Vaim pidi olema Johannese peal.
Kuni oma kuulutustöö alguseni elas Johannes kõrbes.
Tema toiduks olid rohutirtsud ja metsmesilaste mesi. Ristija Johannese ajal oli
rahvast vallanud rikastumiskirg, luksuse- ja toretsemise jaht. Meelelised
naudingud, peod ja joomingud põhjustasid haigusi ja mandumist ning halvasid
vaimuliku mõistmise ja vähendasid patu- tunnetust. Tema mõõdukas elu ja lihtne
riietus ( kaame- likarvast rüü) pidid kooskõlastuma tema manitsustega.
Sellepärast andis ingel Johannese vanematele juhised karskuse kohta.
Johannes
kuulutas Messia tulekut ning kutsus rahvast meeleparandusele. Pattudest
puhastamise märgiks ristis ta neid Jordani jões. Sellise ilmeka sümboli kaudu
kuulutas ta neile, et ilma südame ja elu puhastamiseta ei ole neil osa Messia kuningriigis. Palju rahvast tuli
kuulama Johannese veenvaid jutlusi. Tema jutluste sisuks oligi: parandage
meelt, pöörduge patust ja laske end ristida. Paljud kuulajad pöördusidki
patust ja lasksid ennast ristida.
Albert Soosaar on öelnud, et Jumal ei saa aidata neid,
kes ei ole valmis oma osadust patuga lõpetama. Seepärast peab inimene Johannesega
ristimisvette minema. Patt tuleb üles tunnistada ja otsustada, et sellega on
lõpp. Jumal ei ehita enne uut, kui vana pole maha kistud.
Me peame täna tema sünnipäeva. See on isetuse
mälestuspäev. Päev, mis jutustab inimese tõelisest suurusest. Nii on see
meiegagi, mida enam me kahaneme, seda suuremaks saab meis Jumal- kuni Ta saab
kõigeks kõiges.
Jaanipäeval on meil traditsiooniliselt ka
kalmistupüha. Paljud tulevad sel päeval oma lähedaste haudadele. Perekonna
pühamus seisatudes mõistame, et inimelu kahaneb ja kaob. Kuid see ei ole ainus
seadus.Meie ellu on astunud Jeesus- tõelise rõõmu allikas. Temas on võit surma
üle, ülestõusmine ja elu. Aamen
No comments:
Post a Comment