Mk 10:35-45
Jeesus liikus ühes palveränduritega Jeruusalemma poole. Jeesus oli juba kaks korda Jeruusalemmas käinud. Nüüd oli Ta kolmandat korda teel sinna linna. Seekordne Jeruusalemma minek ei olnud tavaline, Ta oli otsustanud minna sinna avalikult koos palveränduritega. Jeesus oli jüngritele kolmel korral teatanud, et seekordne käik on erakordne ja ühtlasi viimane. Iga samm viis Teda lähemale ristile. Ta vangistatakse, Teda teotatakse ja pekstakse ning lõpuks lüüakse risti. Aga kolmandal päeval tõuseb Ta jälle üles.
Jüngritele oli Jeesuse ennustus mõistetamatu. Nad kuulsid küll sõnu, mida Jeesus lausus oma kannatamise ja surma kohta, kuid neile oli arusaamatu, kuidas võib nende õpetaja minna Jeruusalemma, kui Ta teab, et Teda ootavad ees niisugused kannatused. See, millest Jeesus rääkis, ei sobinud kokku nende ootuste ja lootustega. Lk 18.ptk. kirjutab evangelist:” “…sest ta antakse paganate kätte ja teda teotatakse ja tema peale sülitatakse, ja kui nad teda on piitsutanud, tapavad nad tema ning kolmandal päeval tõuseb ta üles.”Aga nemad ei mõistnud sellest midagi ja see sõna oli nende eest peidetud ja nad ei taibanud öeldu mõtet.”(Lk 18:32-34)
Jüngritele jäi tähele panemata üks oluline sõnum-Jeesuse teade ülestõusmisest. Nad olid küll näinud, et Jeesus on surnuid elavaks teinud. Aga kuidas võis Ta ise elavaks saada? Kes teeb Tema elavaks, kui Ta surnud on?
Jüngrid taipasid, et sellel viimasel käigul Jeruusalemma pidi midagi erilist sündima. Jeesus oli ju Messias, kuningas, Taaveti poeg. Aga kui Jeesus saab kuningaks, mõtlesid jüngrid, mis saab siis neist? Sellele tuli juba enne Jeruusalemma jõudmist mõtlema hakata. Palve esitajad olid Jeesuse esimesed jüngrid Jaakobus ja Johannes. Nad kuulusid nende kolme hulka, kes olid Jeesusele kõige lähedasemad. Ühes Peetrusega olid nad Jeesusega viibinud muutmismäel ja Jairuse tütre äratamise juures. Jaakobusel ja Johannesel oli lisaks veel eriline põhjus. Vana kirikupärimuse järgi oli Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Joh. ema Saloome Jeesuse ema Maarja õde. Matteuse ev. on kirjutatud, et neil oli ema kaasas, kui nad Jeesusele oma palve esitasid. Evangelist Matteus kirjutab ka sellest, et ema oli poegadega ühel nõul.
Palve sisu oli üllatav:”Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mis me sinult palume!”Aga tema ütles neile:”Mida te tahate, et ma teile teeksin?”Nemad ütlesid talle:”Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!”
Nad soovisid Jeesuse jüngritena ja sugulastena olla kuningas Jeesusele kõige lähemal. Et ka nemad saaksid osa Jeesusele kuuluvast aust ja võimust.
Jeesuse vastus aga ehmatas neid:”Te ei tea, mida te palute.” Palvevastuse käigus esitas Jeesus jüngritele mitu küsimust. Nood nõustusid Jeesuse tingimustega kõhklemata, taipamata nende tegelikku sisu. Jüngrid ei mõistnud, et Jeesuse kuningriik pole üks võimas riik teiste maapealsete seas. Jeesuse riik ei tule siia maailma seniste maiste riikide asemele ega kõrvale. Jeesus ei astu Jeruusalemmas kuldsele kuningatroonile, vaid läheb ristile. Jeruusalemmas toimub hoopis midagi muud, kui Sebedeuse pojad ette kujutasid.
Teised jüngrid kuulevad nende kõnet pealt ja nad on kaaslaste peale pahased. Miks nad pahandasid, kui kõrged kohad neid ei huvitanud? Kui 10 ülejäänud jüngrit oleksid soovinud endale madalaid ametikohti, siis oleksid nad võinud rahul olla, sest Sebedeuse pojad ei soovinud ju endale nende kohti. Aga selles kümne jüngri raskus oligi, et nad soovisid ise sedasama. Sebedeuse poegade palve tegi avalikuks selle, mida nad kõik soovisid.
Teiste vigade kaudu näeme kõige selgemini enda omi. Asjatundjad väidavad, et auahned inimesed oskavad enne teisi oma kaasinimestes märgata auahnuse tunnuseid. Kadedad oskavad teistes märgata kadedust. Valelikud-teiste valelikkust. Ja igaüks on valvel teiste juures nende pahede suhtes, mis teda ennast vaevavad.
Inimene, kes tahab teada oma iseloomu vigu, pangu tähele, milliseid vigu näeb ta teiste juures kõige sagedamini.
Kümne jüngri pahandumisest näeme üsna selgelt ka patu nakatavat jõudu. Patt levib ühelt inimeselt teisele. Vaevalt olid Jaakobus ja Joh. jõudnud eksida, kui teised haarati kaasa. Ja varsti olid kõik 12 meest üksteise peale pahased. Eks me tea, et ühe inimese ägedus kutsub ägeduse esile ka teises ja varsti võib see levida hulkadele. Tekib mingi ahelreaktsioon. Kõige selle vältimiseks on vaja hoiduda pahanduse tekkimisest.
Mt ev. ütleb Jeesus: “Häda sellele inimesele, kelle läbi pahandus tuleb!”(Mt 18:7).
Tänases looski võttis Jeesus kohe kasutusele vastuabinõud. Enne, kui pahandus oleks jõudnud areneda vihkamiseks, astus ta vahele. Ta asetas nende ette enda kui teenija.
.Jumal astub alati patu vastu. Kui kristlane on vea teinud, siis annab Püha Vaim talle märku patu pärast. Eksija tunneb kohe, et midagi on korrast ära. Kui ta aga Püha Vaimu häält ei märka, noomib Jumal teda vaiksel tunnil-Piibli lugemisel, palvetamisel, pühapäevasel jumalateenistusel või mõnel muul hetkel. Kristlane vajab oma usuelu korrastamiseks vaikseid tunde.
Jeesus kutsus kokku oma jüngrid ja pidas neile pühitsuskoosoleku. Oma manitsuskõnes võrdles Jeesus maailma tegelikku olukorda Jumala riigi ideaaliga:”Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad võimust nende vastu.Aga nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes teie seast tahab saada suureks, olgu teie teenija.Ja kes teie seast tahab olla kõige ülem, olgu kõikide ori!Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!”
Rooma maavalitseja Gallio on öelnud:”Kui olen keiser, siis võin teha iga inimesega, mida ise tahan.”
Jumala riigis ollakse aga suur teenimises. Ja selle teenimise eeskuju on andnud Jumal ise Jeesuses Kristuses. Jeesus andis oma elu patuste eest. See peaks meilegi näitama, milles seisneb ühe Jumala lunastatu tõeline suurus.
No comments:
Post a Comment