Kui vastlaliug tehtud ja tuhkapäeval paastuaeg alanuks kuulutatud, jõudis kätte iseseisvuspäev. Kuna vald lubas kirikumõisas vallarahvale midagi maitsvat pakkuda, käisid meil eelmisel päeval tõsised ettevalmistused. Mailis ja Vahur seadsid pastoraadi külaliste vastuvõtuks valmis.
24. veebruaril oli kirikus iseseisvuspäevale ja Kose valla 20. aastapäevale pühendatud kontsert. Seal mängis Kose Kiriku Pasunakoor ...
Kõik ei ole meie käes, kuid mõndagi oleneb siiski igaühest meist. Praegu on ajakohane öelda: igaüks loeb! Meie kodu ei tähenda ainult territoriaalset üksust, maad, kus me elame või maja, mida koduks nimetame, vaid meie kodu on ka inimesed, kes meid ümbritsevad. Hea läbisaamine lähikondsetega on kodutunde eelduseks. Rõõm on minna päevatööle ja kohtuda teel ja koos olla inimestega, kellest õhkub rahu ja soojust. Rõõm on tulla koju teadmisega, et sind oodatakse. Olgu me kõigi kodudes ja südametes rohkem rahu ja valgust.
Seal laulsid Kose Kammerkoor koos Kose Noortekoori ja Patika Külakooriga...
«Ole kiidetud, Issand, meie Jumal, ikka ja igavesti! Rikkus ja au tulevad sinult, sina valitsed kõike,
sinu käes on jõud ja vägi, sinu käes on voli kõike teha suureks ja tugevaks. Ja nüüd, meie Jumal, me täname sind, ja me ülistame sinu aulist nime! (1Aj 29:10-13)
Muistne kuningas Taavet oskas riiki valitseda, aga ka luuletada, laulda ja Jumalat tänada. Meil on oma riik, meil on oma rahvaluule, poeedid ja laulud ning loodetavasti oskame meiegi olla tänulikud. Tunda rõõmu sellest, mis meil on olemas – isamaa ja emakeel, armsad inimesed me kõrval, neli aastaaega, metsad, rabad ja sood siinsamas lähedal…
Oh kui me ainult märkaksime kõike seda ja oskaksime olla tänulikud Jumalale, kes selle kõik on meile andnud! Meie, Põhjamaa rahvas, kes aina kurdab ja näeb elu tumedates värvides. Kes me üha kiirustama ja tõttame. Olgu me kõigi elus rohkem hetki, mil märkame head, ning me süda täitub tänu ja rõõmuga.
Seal laulis Kose Kiriku Laste Lauluring ...
Kümnes käsus on öeldud: Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal, sulle annab! (2Ms 20:12)
Kas sa tead kus elasid su vanaisa ja vanaema? Kas sa tead kuidas nad kokku said, mis oli nende lugu? Kas oskad nimetada midagi, mida nad sulle õpetasid? Aga mida tahad sina oma lastele õpetada?
Eesti keeles on kaks ilusat sõna: isamaa ja emakeel. Maa, kus elame ja keel, mida räägime on seotud me vanematega ja me anname need edasi oma lastele. Me kõik oleme kord olnud lapsed ja vajanud vanemate tuge. Ühel päeval jääme me kõik vanaks ja hea on, kui ka siis meid ei unustata ning me saame veeta väärika eluõhtu oma esiisade maal. Jeesus ütleb: Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele! (Mt 7:12)
Seal laulis naiskoor "Krõõt"...
«Issand, kelle juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad, 69 ja me oleme uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.» ütles kord Siimon Peetrus Jeesusele (Jh 6:68)
Miks pakivad paljud kaasmaalased oma asjad siin kokku ja lähevad mujale tööle ja elama? Küllap tunnevad nad millestki puudust. Me elame maal, kus kolm kuud valitseb pimedus ning hulk aega haarab endasse hämarus - see ebamäärase valgusega aeg enne päikesetõusu või peale päikeseloojangut, mis kestab nii lõpmata kaua. Sellel maal elades on vaja kannatlikku meelt.
Aga samas, kuhu me peaksime siit minema? Siin on me juured ja kõik see, mis on meile püha, mis on meile omane ja oluline.
Seal laulis Kuivajõe Meeskoor ...
Kui sa sööd ja su kõht saab täis, siis kiida Issandat, oma Jumalat, hea maa pärast, mille ta sulle andis! (5 Ms 8:10)
Eesti vabariik saab täna 94. aastaseks, Kose vald saab tänavu 20. aastaseks.
Meile on antud võimalus elada maal, mis on pühitsetud Jumalaemale, neitsi Maarjale. Meie maal on palju kirikuid ja hiiepuid. Meil on alles talud ja külad. Meil on viljakandvad põllud ja puhas vesi. Me kodudes on laud kaetud rikkalikumalt kui kunagi varem. Tänu olgu Jumalale!
Anna Haaval on üks luuletus:
Ükskõik kui suur või väike
On minu kodumaa,
Ja kas ta mull’ annab ka kõike,
Mis ihkan ja igatsen ma –
On püha mulle mu kodumaa muld
Ja kodumaa päiksest joon mina elutuld!
Ma Jumalast kodumaavaimuga laetud
Ja kodumaa hingega hingestet
Ja kui mu muldne kuju mullaks jälle saab
Mu kodumaa külge see peotäis põrmu jääb.
Seal laulis naiskoor "Meelika"
Apostel ütleb: Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus (Gl 5:22)
Öeldakse, et ei ole olemas puhast eestlast, et meie rahva veres on segunenud paljud rahvad. Seda on nimetatud ka ühe põhjusena, miks ei ole olemas meil ühtset näotüüpi, silma-või juuksevärvi. Me oleme eri-ilmelised. Samuti on meil väga palju erinevaid arvamusi ja üsna raske leida üksmeelt mistahes küsimuses.
Andku Jumal meile niipalju tarkust, et oskame kõige selle kõrval, mis meis eriarvamusi tekitab, üles leida sillad, mis meid ühendavad. Kose vallas on vähemalt 12 silda. Neid ei tohiks olla nii raske leida!
On olemas mõndagi, mida me kõik hindame ühtviisi kõrgelt, mida me ei vaidlusta ega pane küsimärgi alla. Armastus, rõõm, rahu … Võibolla need väärtused ongi kõrgemad kui rahvustunne. Hoidkem ja hinnakem kõike seda, mis meid ühendab.
Vahelugemisi lugesid Vello Jõgisoo, Andres Õis, Sulev Mander, Lii Keskpaik, Rein Keskpaik ja Kahro Kivilo.
No comments:
Post a Comment