Septuagesima pühapäev

1 Sm 16:1-13 

Küllap tahaksime kõik olla ilmeksimatud. Me ju ei taha teha vigu! Aga vahel satuvad segadusse ja eksivad isegi kõige targemad.

Võtame VT prohvet Saamueli. Tema oli ametisse seadnud Iisraeli esimese kuninga Sauli. Ta oli näinud Sauli tõusu ja langust. Saul oli veel troonil, kuid ta ei kõlvanud enam riiki juhtima, sest ta oli enda tahte seadnud ülemaks Jumala tahtest. Saamuel oli saanud Issandalt käsu leida Iisraelile uus kuningas, kes pidi tulema Petlemmast, Iisai soost. Riskides ikka veel valitseva kuningas Sauli vihaga läks Saamuel Iisai juurde ja laskis enda juurde ühekaupa kutsuda kõik ta seitse poega. Nähes esimest poega arvas ta kohe: küllap tema on see, tulevane kuningas. Samas kuulis ta Issanda häält: «Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.» 

Seitse Iisai poega möödus Saamueli eest, igaüht neist silmitses Saamuel kui võimalikku kuningat. Iga kord kuulis ta häält, mis ütles ei. Ei. Tema pole see. Ei. Ei ole. Ei ole tema. Ka tema mitte.   

Õp 16:9 o öeldud: Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu. Kui inimlikult võttes tunduvad kõik me valikud põhjendatud olevat, ei tähenda veel et need olekski õiged.

Segaduses Saamuel küsis küsis Iisailt: «Kas poisid on kõik siin?» Meie võiksime kesk oma valikuid küsida: kas olen kõik võimalused läbi kaalunud? Kas see, millest esimese hooga tahan kinni haarata on hea? Kas olen ehk midagi või kedagi unustanud, kahe silma vahele jätnud?

Noorim poegadest oli parasjagu lambakarjas. Viimaks saadeti keegi ka tema järgi. Küllap teised, vanemad vennad, olid juba pisut elu näinud ja tarkust kogunud. Aga see punapõsine ilusate silmadega pesamuna kellele meeldis kannelt mängida … Iisraeli kuningaks? Siiski. Issand oli valinud Taaveti.

Meie viimane valik on vahel Jumala esimene valik. Kas meil on aega kuulda ja märgata kui Jumal ütleb meie esimestele valikutele: ei.  

Mida siis teha, kui meie oleme segaduses? Kui me ei ole kindlad oma otsustes. Tänast lugu vaadates võiks öelda: me peame kannatlikult ootama. Alati ei saa oma esimeste emotsioonide või mõtete ajel tegutseda.

UT-s, ühes Johannese evangeeliumis kirjeldatud pingelises situatsioonis, kus inimesed tahtsid kividega surnuks visata abielurikkumiselt tabatud naist, kummardus Jeesus ja kirjutas midagi sõrmega liivale. Liiv tähendab aega. Üldiselt on meil aega vähe. Aga meil on samas piisavalt palju aega, et küsida Jumala tahtmist. 

Prohvet Saamuel oli palvest sedavõrd läbi imbunud, et temaga kõneles Jumal otse, vahetult. Meie jaoks on palved aeg, mil me saame Jumalale rääkida oma elust ja paluda ka tema vastust.

Andku Issand meile kannatlikku meelt oma valikute tegemisel ja õige pisutki pilgule sügavust nägemaks kaugele kui oma silme ette.