Kiriku muuseumis peetud palvus diakon Reinu juhtimisel ja
kiriku pasunakoori helide saatel, juhatas sellel pisut sompus ilmaga pärastlõunal sisse Vaikse laupäeva õhtuootuse.
Kokku olid tulnud meie koguduse kõige nooremad koos oma vanematega, et osaleda kahepäevases perelaagris. Üheskoos tegutsedes on alati seda miskit, mida üksinda kinni ei püüa. Kinni ei saa püüda ka aega, mida vanemad oma lastele pühendavad, andes edasi elus kogetud oskusi ja teadmisi. Need on hetked, mille väärtus kasvab koos ajaga.

Keskööl süüdatud küünalde valguses Taize palvelauludega ööpalvus sillutas teed iga tuksuva südameni, mõistmaks ülestõusmise tähendust ja paotamaks ukseava neile, kes on valmis sõnumeid vastuvõtma.
Vaatamata napiks jäänud uneajale, andsid meie noored laulusuud hommikusel jumalateenistusel regiviisiga edasi sõnumit ülestõusnud Jeesusest, lauldes selgelt ja ilmekamalt kui ei kunagi varem. Ja oli ka põhjust, sest tõesti - Ta on ülestõusnud!
Ülestõusmispühade kirikuliste kohvilauas oli külaliseks folklorist Marju Kõivupuu, kes kõneles lihavõttepühade traditsioonist eestlaste pärimuskultuuris.
Tänati laagrilisi ja perelaagri korraldajaid.
Õue astudes, argipäeva astudes paitas ühes vaikse kevadtuulega päike meie põski. Ja südames oli taas kübeke rohkem rõõmu kui eile.
A
No comments:
Post a Comment