Thursday, August 22, 2013

20. august

20. augusti hommikul hakkasid järjest saabuma muuseumivitriinid. Esimesena jõudis kohale Jaanus Vipper "Kuukaares" põhjaliku uuenduskuuri läbinud kapiga, mis kunagi oli pesukapp, vahepeal remonditavete kapp, siis laululehtede kapp ja nüüd piiblite ja lauluraamatute vitriin.
Vahepeal jõudis Tiit korda teha ja ühendada teise uue-vana lühtri.
Margus paigaldas käärkambri kappe ja uksi. Samal ajal saabusid ülejäänud vitriinid Tomi juurest.
Urmas lahendas santehnilised probleemid ja aitas seina külge kinnitada ekraani.
Pastoraadis tatsas neljakäpukil ringi (lisaks Šeigile ja Hallelujale) Johann nautides ema Kirsi klaverimängu
 ja kirikumõis, mis Pickwa mõisa toolide ja Ravila nooortekeskuse laudade abil oli omandanud uue ilme, ootas külalisi.
Külalisi tuli oodatust rohkem - üle kuuekümne inimese, lapsed pealekauba. Kihelkonnapäevad said avatuks kuulutatud.
Ajalooõhtu esimese ettekande "Kose kihelkonna haridusloost" pidas Ly Renter. 17. saj. tehti mõisatele trahvi kui nad ei suutnud rajada talurahvale kooli. Trahv läks kirikule.
Teise ettekande pidas Martin Malve. Ta andis ülevaate kirikuaias toimunud arheoloogilistest väljakaevamistest.
Õhtu kolmandas osas, pärast kohvipausi, andsime sõna Karla küla kuulutaja-vendade järeltulijatele. Velli Hollmann kõneles hingestatult oma lapsepõlvest ja elukäigust kuidas Jumal teda ja ta peret on õnnistanud ja kaitsnud. Sõna võtsid teisedki. Nõnda kujunes kihelkonnapäevade esimese päeva lõpp emotsionaalsetes ja helgetes toonides.








Monday, August 19, 2013

Jutlustaja Reinu jutlus 18. augustil




Mk 7:31-37

“Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.
Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle:”Effata!”, see on “Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.
Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid:”Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!” ”

Need sündmused, millest Mk evangeelium meile räägib, jäävad aega, mil Jeesusel oli jäänud elada inimeste keskel veel ainult üks aasta.Jeesus oli otsustanud loobuda rahvahulkade õpetamisest ja pühendus jüngrite kasvatamisele.Jüngreid oli vaja iseseisvaks tööks põhjalikult ette valmistada. Selle ülesande teostamine vajas privaatsust, seetõttu siirdus ta koos jüngritega põhjapoolsetele aladele.
Põhjapoolsetel aladel liikudes ei tegelnud Jeesus rahvahulkade õpetamisega, küll aga oli tal tegemist üksikute abivajajatega.
Enne tänase kirjakoha sündmust oli Jeesus tervendanud tütarlapse, keda vaevas kuri vaim.Tervenemine toimus Jeesuse sõna peale.Viis, kuidas Jeesus kurttumma tervendas, oli uudne.Inimesed, kes haige Jeesuse juurde tõid, palusid, et ta paneks oma käe ta peale.Jeesus aga ei arvestanud toojate soovi.Ta valis märkide keele.Mees, kes tema juurde toodi oli kurttumm ja  mõistis ainult märkide keelt.Jeesus pidi tegutsema nii, et too saaks aru, mida Jeesus temaga teeb.

Me oleme kõik oma elus kogenud märkide keelt.Teame, mida tähendab pea silitamine, heatahtlik naeratus, vali pilk…
Kui meie perre sündis esimene laps, poeg, siis olime kõik nädalalõpud abikaasa vanemate juures talus.Vahel kippus Aivar-poiss tapeeti kraapima või mõnd muud keelatut tegema.Eks see piiride kehtestamine võta omajagu aega.Vanarahvas ütles:mida valusam vits, seda armsam laps.Nii oli meilgi kapi otsas väike vits.Seda polnud vaja aga kasutada.Piisasas ainult pilgust kapi otsa, kui poeg jättis keelatu tegemata.Laps oskab väga hästi lugeda oma vanemate kehakeelt, sõnadeta märke!
Märkide kaudu on Jumalalgi meile midagi öelda.Aga on ka märke, mille kaudu Jumal räägib kogu inimkonnaga.Jeesus käskis hoolega jälgida aja märke.Selles keeles räägib Jumal nii kristlaste kui mittekristlastega.

Kõigepealt talutas Jeesus mehe kõrvalisse paika, et see saaks kogu oma tähelepanu suunata temale.Seejärel pistis ta oma sõrmed tema kõrvadesse.See oli liigutus, millest mees aru sai, et Jeesus mõistab tema häda põhjust.
Seejärel võttis ta näpud kõrvast, sülitas nende peale ja puudutas kurdi keelt, ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle:”Effata!” (Avane!)Sellest žestist pidi mees aru saama, et abi tuleb Jeesuselt.
Jeesus vaatas taevasse.See näitab, et ta ootas abi Isalt.Kuigi tal oli pidev osadus Isaga, vajas ta siiski erilist aega palvetamiseks.
Sülg on juba muistsest ajast tuntud kui vahendaja.Kes meist ei ole keelega üle tõmmanud kriimustustest või põlastusega millegi peale  sülitanud?!Kui keegi on meid südamepõhjani solvanud, siis ütleme, et ta sülitas mulle näkku.

Endine Juuru koguduse õp.Jüri Bärg on öelnud,et Jeesuse süljes ei maksa näha mingit üleloomulikku väge.See on märk, millest kurt aru sai.Meelevald oli, kuid see oli Jeesuses, tervikuna tema isikus, mitte tema teguviisis.Ning meelevald on ka see, mida evangelist siin loos tahab esile tuua, sest lugu viib otse loomisesse ja prohvetikuulutustesse välja.Prohvet Jesaja näeb tulevast aega, kus kurtide kõrvad lähevad lahti…ja keeletuma keel hõiskab.Evangelist nägi seda aega siin puhkenuna.Samas aga oli see ka üks uue loomise märke, nii nagu pealtnägijad tunnistasid:Kõik on ta hästi teinud, mis viib meid aegade algusesse, kus Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea.
Maailm oli loodud täiuslikuks, alguses oli kõik olnud hästi, inimese patt oli aga selle rikkunud.Jeesus tuli, tuues tervist inimeste ihudele ja lunastust hingedele, alustades nii taas uuesti loomistööd.Ta toob tagasi kadumaläinud Jumala ilu maailmale, mille inimese patt on inetuks teinud.

Jeesus alustas märkide keelega, kuid see ei olnud ta lõppeesmärk.Ta ülendas mehe sellele tasemele, et too võiks kasutada sõnade keelt, mis on omane inimese normaalsele elule.Sõnade kaudu annab inimene kõige paremini oma mõtteid edasi teistele inimestele.
Mehele, kes elas poolpaganlikul maal, oli selge, et Jumal oli talle heateo teinud.Ta oli ülendatud normaalse inimese tasemele.Jeesus tahtis mehele teha veel teisegi heateo.Ta tahtis meest õpetada oma keelt õigesti tarvitama.Seda vajasid ka ümberolijad.Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast, kuid nood ei suutnud.
Jeesus tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele.Antud juhul selgus, rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.Mees ei suutnud Jeesuse korraldust täita.Pühitsus on pöördumisest raskem-nagu ütleb teoloog Osvald Tärk.
Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt.Kui juba Kümnelinnamaa paganad ja juudid andsid Jumalale au, siis ärgu meiegi suu vaikigu! 

12.-17. august

Nädal enne kihelkonnapäevi ja muuseumi avamist käivad tööd mitmel rindel korraga. Virgo laob vanadest Kehra maantee all olnud kividest kiriku väravaesist.
Ave paigaldab kirikumõisa enda ja oma abikaasa poolt annetusena kirikumõisale õmmeldud elevandiluukarva siidiseid kardinaid...
samal ajal kui Lii annab neile triikmasinaga viimast lihvi.
Reede õhtul vallutasid pastoraadi noortepärase muusika austajad, kuna päeval sadanud vihma tõttu tuli meile külla "Maheda muusika õhtu".
Nõnda laulis pastoraadis Artjom Savitski.

Laupäeval võeti kiriku lõunaseinalt alla "Kristuse ristiltvõtmine" ja tõsteti see maal oma algsele kohale "uue kiriku" idaseinas.
Sama suur hulk inimesi tõstis samal ajal raamatukogu ja arhiivi riiulitesse.


Hollolas

9.-11. augustil toimus Hollolas igasuvine Kose koguduse perelaager. Viimastel aastatel oleme sõitnud enne Hollola sõprade juurde jõudmist mõnest uuest kohast läbi. Seekord käisime maalilises Porvoos.
Parinpelto laagrikeskuses tormasid Kose poisid jooksuga vette. Niivõrd suvine, soe ja kutsuv oli Vesijärv, mille kaldal laagrikeskus paikneb,
kuigi looduses oli juba palju sügise värve.
Seda mõnusam oli õhtul istuda koos soome sõpradega sauna kaminaruumis ja laulda vaimulikke laule

või küpsetada püstkojas pannkooke.
Hollola sõbrad korraldasid meile maalähedase vastuvõtu. Ühel päeval käisime vaatamas üht talu, kus peeti lehmi ja mullikaid (ja kus poisid tundsid rõõmu põllutöömasinatest), teisel päeval külastasime talu, kus kasvatatakse hobuseid. Pühapäeval käisime seekord Hämenkoski kirikus.



Thursday, August 8, 2013

ilus tee

 Õhtuks veel tassike ilusat saialille teed.

Suured ettevalmistused

Praegu käib mitmel rindel töö kiriku muuseum-arhiiv-raamatukogu valmimiseks. Orus valmistab Tom meile vitriinide raame, samal ajal teeb "Klaasimeister" vitriinide ja seinatahvlite klaase.

 Täna saabus viimane osa "Kuukaares" valminud raamaturiiulitest. Samas lahkus ajutiselt kooriruumis seisnud vana laululehtede kapp, millest saab vitriin piiblite ja lauluraamatute eksponeerimiseks.
Pea iga õhtu toimuvad kirikumõisas koosolekud nii kihelkonnapäevade kui MAR'i asjus.
Täna varahommikul panid pikad poisid alevivahele üles üle Pika tänava lehviva kihelkonnapäevade plagu.



Paat 60 meremehega

Ööl vastu laupäeva tulidki 60 meresõitjat kahe kirikupaadiga sõudes üle Soome lahe. Sõitu alustati Espoo lähistel kell 17.00. ja kolme paiku öösel randuti Rock al Mare rannikul. Kose rahvaga käisime neil vastas. Sutlepa kabelis toimus ühine jumalateenistus, mille viisid läbi õpetajad Pirkko ka Raigo Espoost. Raigo kustutas teenistuse algul oma otsaees olnud sümboolse lambi. Sadam oli leitud ja paadid randunud! 
 
 Sutlepa kabeli ees võtsime vastu ka Espoos Erkki Oikareni poolt valmistatud paadi, mis juba samal päeval Pirita jõe ääres randus (esialgu liikus paat siiski piki kuiva maad).





Thursday, August 1, 2013

Merereisi ootel

Laupäeval, 3. augustil, õigemini ööl vastu laupäeva tulevad kaks suurt kirikupaati üle Soome lahe, sõudjaks 60 Espoo meest ja naist, slepis väiksem sõudepaat, mille Erkki Oikarinen on oma kätega valmistanud Kose kogudusele. Suur kohtumine Kose ja Espoo vahel leiab aset laupäeva hommikul kell 10.30. vabaõhumuuseumi Sutlepa kabelis, kus toimub ühine jumalateenistus.

Kirikuvenede tuleku kohta saad soomekeelset infot siit: http://www.espoonseurakunnat.fi/web/kirkkovenesoutu/kirkkovene