Nelipüha AD 2015

Diakon Reinu jutlus 24.mail 2015

Jh3:16-21

„Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad.

Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.“ Aamen.

On nelipüha. Sel päeval meenutab kirik Püha Vaimu laskumist Jeesuse jüngrite peale. See toimus iidsel juutide nädalatepühal, viiskümmend päeva pärast paasapüha.

Jeesus oli võetud taevasse ja jüngrid ootasid Issanda tõotuse täitumist: „...te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni.“  (Ap 1:8)

Sel päeval liitis Jumala Püha Vaim tuhandeid inimesi. Peetruse kõne sel päeval ei olnud tema tavaline kõne. Sõnad, mida ta ütles , oli Püha Vaim ise talle suhu pannud. Tuhanded inimesed kuulasid teda suure vaimustusega, võtsid sõnumi vastu ja lasksid end ristida. Sellest tähelepanuväärsest päevast sai ristikoguduse sünnipäev. See on meiegi koguduses kujunenud tähtsaks päevaks. On ristimise ja leeriõnnistamise pühapäev. Nii juba palju aastaid. Leerilapsed toovad kirikusse kased, altaritekstiilid on punased, leerilapsed veidi ärevil. See on nende jaoks tähtis päev- saada koguduse liikmeks Kiriku sünnipäeval!

Tänane kirjakoht räägib meile sellest, et Jumal ei taha meie üle kohut mõista. Ta saatis oma Poja siia maailma selleks, et meid päästa, päästa patust ja hukatusest. Meid, inimesi, saab jaotada kahte leeri. Ühed, kes teevad tõe järgi ja ei karda oma tegusid jumalikule valgusele paljastada. Ebasiirad inimesed hoiduvad aga Jeesuse ligioleku valguse eest ning näitavad seega, et mõistavad iseennast hukka. Patt mõjutab patust end alati Jumala eest varjama. Kes väldivad Jeesust, paljastavad, et neis on midagi salajast, kurja, valgustkartvat. Nii nagu Aadam ja Eeva varjasid end Tema eest paradiisiaias.

Evangeelium räägib meile sellest, mida Jeesuse elu ja surm tähendavad kõikide inimeste jaoks. Jumala Poja töö on maailma päästmine ja igavese elu andmine igale uskujale.

Taevaste asjade hulka kuulub Jumala otsus läkitada oma Poeg maailma. Ja seda otsust mõistab kõige paremini see, kes on selle alusel tulnud taevast alla ja sündinud inimeseks. Seepärast tuleb meil kõigil uskuda Tema tunnistust, miks Ta on tulnud. Iisraeli õpetajana teatab Jeesus ennast olevat palju enam kui õpetaja, Ta on Jumala Poeg, kellel tuleb surra, et päästa maailm ehk siis kõik inimesed päästa hukkaminekust.

Kuigi Jeesuse eesmärgiks ei ole kohtumõistmine, tähendab Tema tulek siiski kohut, sest igaühel on võimalus uskuda Temasse või mitte uskuda. Ehk teisisõnu, on võimalus saada päästetud või hukkuda. Jumal armastab kõiki oma loodud inimesi, hoolimata nende tegudest, kuid kurjade tegude tõttu on inimesed ise valinud pimeduse. Hukka lähevad need, kes valel kombel kardavad kohut ja kohtuniku tulekut. Nad väldivad valgust ja lähevad vabatahtlikult peitu. Kes usub Jeesusest head ja tuleb Ta juurde, tuleb valgusesse ega lähe hukka. Aamen

Muuseumiöö

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal ja tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. 

Seitsmes üleriigiline Muuseumiöö, mis sel korral kandis pealkirja “Öös on muusikat”, tõi laupäeva õhtul pastoraati kokku muusikahuvilised, pakkudes samal ajal ka meie koguduse külalistele soomest toredat meelelahutust peale tegusat talgupäeva. Perekond Suurkask esindajatest koosnev pereansambel esitas teemapäevast(ööst) lähtudes lisaks salapärastele öövarjulistele lugudele ka lustakama sõnumiga mitmehäälset ansamblimuusikat. 

Ettevõtmise organiseeris ja kohvilaua kattis Kose-Uuemõisa koduloomuuseumi (asukohaga Kose Gümnaasiumi ruumides) perenaine Marju Verk. 

Huvilised said peale kontserti võimaluse külastada ka kiriku muuseum-arhiiv-raamatukogu. Tosinat inimest, kes seda võimalust kasutasid, ootas aga pärast muuseumiga tutvumist ees juhuslik kohtumine koguduse uue õpetaja Tauno Kiburiga, kes selleks kellaajaks Haapsalust, Jaani kirikus toimunud palverännaku päeva konverentsilt Kosele oli jõudnud. Sellises kohtumises ei oleks midagi erilist, kui see piirdunuks ainult põgusa jutuajamisega. Kuna aga tegemist oli siiski muuseumi ööga, kus külastajad näitasid üles huvi ka kiriku ja koguduse suhtes, siis palus õpetaja õhtu lõpetuseks kõikidel kohalolijatel pöörata oma pale altari poole.  Õpetaja võttis kõik öeldu kokku Taizé lauluga “Me öösel asume teele”.  Kuna kohalolijate seas olid peale kiriku organisti veel ka mõned meie laulva koguduse liikmed, siis oli tunda, kuidas mitmehäälne religioosne laul oli neil hetkil  avamas uksi ka uskmatute südametesse. Rõõm kordaläinud päevast kahekordistus.       A

Metsaistutamise talgupäev

Mt 13:23 "Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja
 mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-,
 mõni aga kolmekümnekordselt ".

16.mai AD 2015 oli Kose kogudusele olulise tähtsusega päev. Aasumäe taga, koguduse metsaraiesmikul istutati noori, mõneaastaseid männi ja kuuseistikuid. Metsaistutamise talgutele sõitsid kohale ka sõbrad Espoo ja Hollola kogudustest. 

Rein Keskpaik juhatas talgupäeva sisse lühikese palvusega ja kõnetas talgulisi teadmisega, et see, mida oleme ettevõtmas on meie põlvkonna investeering tulevikku, mille vilju saavad maitsta alles meie järeltulijad. 

Enamus kohalesaabunutest istutasid metsa esmakordselt. Rahvatarkus ütleb, et inimene ei ole elanudoma elu asjatult, kui ta on istutanud vähemalt ühe puu. Talgupäeval istutasid 55 talgulist ühtekokku 4800 istikut. 5 liikmeline meeskond oli samal ajal kasulik köögitoimkonnas. Istutajate seas olid ka koguduse kõige pisemad, kellele see päev teiste oluliste kõrval päris kindlasti meelde jääb. Nii vanad kui noored olid sel päeval ja neil tundidel koos ühises osaduses, olid loomise juures, olid ise loojad. Iga kummardus oli kui palvele laskumine. Sundimatu ja sõnadeta. 

Kui palju me oskame näha või kuulda vastuseid küsimustele, palvetele? Jeesus ütles: “Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et
 nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista” (Mt13:13). Kui tähendamissõna külvajast aitab leida vastuseid küsimustele, miks inimeste usuelu on tihti tühi ja miks Sõna viljad alati välja ei paista, siis praktiline ja eesmärgistatud töö võib anda vahel vastused kiiremini, kui vaikne ootamine. Silmad ei valeta kunagi. Töötegijate silmadest peegeldus puhas ja siiras rõõm. Seda rõõmu ei suutnud varjutada ka üllatav teadasaamine lihastest, mille olemasolu nii mõnigi talguline endale esmakordselt teadvustas.

Tänagem Loojat, kelle juhtimisel kõik hästi sujus! Tänagem kõiki talgulisi Kose kogudusest ja kõiki sõpru, kes tulid vabatahtlikult oma panust andma! Aga eriti tänagem meie sõpruskogudusi Espoost ja Hollolast, kelle eeskujul oleme ka ise õppinud andma, jagama ja koostööd tegema.

Usume, et meie poolt istutatu sai heasse mulda ja elagem lootuses, et ka uued põlvkonnad mõistavad – kui tahad saada, siis pead ennekõike ulatama ka abikäed andmiseks.              Andres                              

                                                                                                                                    

Taevaminemispüha jutlus

Diakon Reinu jutlus Taevaminemispühal, 14.05.2015

„Jeesus ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama  meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast. Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt.“ Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja tõstes oma käed, õnnistas neid. Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest ja võeti üles taevasse. Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.“

Taevaminemispüha, rahvapäraselt ka suur ristipäev, on saadud Apostlite tegude raamatust. Kristus võeti pärast ülestõusmist (40 päeva hiljem) taevasse. Ta on astunud taevasele troonile ja istub Jumala paremal käel. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal.

Taevaminemispüha tähistamine on jäänud teenimatult mõnevõrra tagaplaanile. Seda mitte ainult tänases ilmalikus ühiskonnas, vaid ka Kirikus endas. Taevaminemispüha on osa kogu Kristuse kannatamise, surma ja ülestõusmise müsteeriumist, millele annab lõpp-pitseri Püha Vaim nelipühal. Nii seisab Kristuse taevaminemispüha lunastusloos lülina kesksel kohal Kristuse ülestõusmise ja Tema poolt tõotatud Vaimu läkitamise vahel.

Oli saabunud aeg, et Kristus pidi minema oma Isa juurde. Surma võitjana valmistus Ta pöörduma tagasi taevastesse õuedesse. Oma taevasseminemise paigaks valis Jeesus koha, kus Ta oli sageli inimeste keskel elades viibinud. Jeesus oli väsimuse ja südamevaluga läinud ikka otsima puhkust Õlimäelt. Õlimäe puudesalud ja kurud olid näinud Kristuse palveid ja pisaraid. Ketsemani aias mäe jalamil oli Jeesus palvetanud ja kohutavat võitlust pidanud. Sellelt mäelt soovis Ta minna taevasse.

Nii läkski ta oma jüngrite saatel Õlimäele. Jüngrid ei teadnud, et see on nende viimane ühine teekond. Jeesus kordas neile sellel teekonnal möödunud aastatel antud õpetusi. Kui nad lähenesid ketsemanile, peatusid nad meenutama kohutava võitluse öö õppetunde. Nad nägid sama viinapuud, mille abil Jeesus oli toona kujutanud koguduse sidet Isaga. Jeesus kordas öeldut. Kõik Tema ümber meenutas vastamata jäänud armastust. Isegi jüngrid, kes olid Tema südamele nii kallid, olid Ta alandusetunnil maha jätnud. Kristuse elurännak siin maises maailmas oli kestnud kolmkümmend kolm aastat. Ta oli pidanud taluma põlgust ja solvanguid, Ta hüljati ja löödi risti. Kas Ta nüüd minetab kaastunde ja armastuse oma tänamatu rahva vastu? Ei, Ta tõotas oma jüngritele: „Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“

Kui nad jõudsid Õlimäele, siis Jeesus peatus ja jüngrid kogunesid Tema ümber. Jeesus ei noominud neid eksimuste ja vigade pärast. Sügavat hellust väljendavad sõnad olid viimased, mida nad Issanda huulilt kuulsid. Käed õnnistuseks välja sirutatud, kerkis Ta nende juurest üles. Teda tõmbas jõud, mis oli tugevam kui ükski maine külgetõmbejõud. Jüngrid jälgisid ainiti oma ülespoole tõusvat Issandat. Lõpuks varjas särav pilv Ta nende silme eest.

Sellal, kui jüngrid ikka veel ülespoole vaatasid, kuulsid nad häält, kes neid kõnetas.Nad nägid kahte inglit inimeste kujul, kes ütlesid: „Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.“(Ap.1:11)

Kristus oli tõusnud taevasse inimese kujul. Jüngrid olid näinud, kuidas pilv Ta peitis. Seesama Jeesus, kellega koos nad olid kõndinud, vestelnud, palvetanud, kes oli nendega leiba murdnud ja mõned viivud tagasi koos nendega tõusnud Õlimäele, oli nüüd läinud Isa juurde troonile. Ja inglid kinnitasid neile, et Jeesus tuleb tagasi samal kombel nagu Ta oli üles läinud.

Jüngrid olid rõõmsad. Nad teadsid, et Jeesus oli taevas ja et Tema poolehoid on alati nendega. Nad teadsid, et neil on sõber Jumala trooni juures ning nad põlesid innust esitada oma palved Isale Jeesuse nimel. Sügavas aukartuses kummardasid nad palvesse, korrates Jeesuse kinnitust: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!“ (Jh 16:23,24) Nad tõstsid oma usukäed üha kõrgemale täis kindlust.

On meilgi hea teada, et me ei pea siin maises maailmas olema üksi oma probleemidega. Jumal on alati meiega. Kristus on elanud siin maailmas ja mõistab meid ja meie muresid. Ta kostab meie eest taevase Isa ees. Selle maailma raskused ei suuda meid võita, sest meil on eestpalvetaja taevase Isa juures: Jeesus Kristus, kelle nimesse oleme ristitud. Alati võime loota, et Tema on meiega. Tema läbi suudame elada selles maailmas üksmeeles ja valmistada end niiviisi taeva vastu. Seal ei ole enam vihavaenu ega pahandust, seal on kõik uus. Aamen