Jutlustaja Reinu jutlus 18. augustil

Mk 7:31-37

“Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.

Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda, et ta paneks oma käe ta peale.

Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle:”Effata!”, see on “Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult.

Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.

Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid:”Kõik on ta teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!” ”

Need sündmused, millest Mk evangeelium meile räägib, jäävad aega, mil Jeesusel oli jäänud elada inimeste keskel veel ainult üks aasta.Jeesus oli otsustanud loobuda rahvahulkade õpetamisest ja pühendus jüngrite kasvatamisele.Jüngreid oli vaja iseseisvaks tööks põhjalikult ette valmistada. Selle ülesande teostamine vajas privaatsust, seetõttu siirdus ta koos jüngritega põhjapoolsetele aladele.

Põhjapoolsetel aladel liikudes ei tegelnud Jeesus rahvahulkade õpetamisega, küll aga oli tal tegemist üksikute abivajajatega.

Enne tänase kirjakoha sündmust oli Jeesus tervendanud tütarlapse, keda vaevas kuri vaim.Tervenemine toimus Jeesuse sõna peale.Viis, kuidas Jeesus kurttumma tervendas, oli uudne.Inimesed, kes haige Jeesuse juurde tõid, palusid, et ta paneks oma käe ta peale.Jeesus aga ei arvestanud toojate soovi.Ta valis märkide keele.Mees, kes tema juurde toodi oli kurttumm ja  mõistis ainult märkide keelt.Jeesus pidi tegutsema nii, et too saaks aru, mida Jeesus temaga teeb.

Me oleme kõik oma elus kogenud märkide keelt.Teame, mida tähendab pea silitamine, heatahtlik naeratus, vali pilk…

Kui meie perre sündis esimene laps, poeg, siis olime kõik nädalalõpud abikaasa vanemate juures talus.Vahel kippus Aivar-poiss tapeeti kraapima või mõnd muud keelatut tegema.Eks see piiride kehtestamine võta omajagu aega.Vanarahvas ütles:mida valusam vits, seda armsam laps.Nii oli meilgi kapi otsas väike vits.Seda polnud vaja aga kasutada.Piisasas ainult pilgust kapi otsa, kui poeg jättis keelatu tegemata.Laps oskab väga hästi lugeda oma vanemate kehakeelt, sõnadeta märke!

Märkide kaudu on Jumalalgi meile midagi öelda.Aga on ka märke, mille kaudu Jumal räägib kogu inimkonnaga.Jeesus käskis hoolega jälgida aja märke.Selles keeles räägib Jumal nii kristlaste kui mittekristlastega.

Kõigepealt talutas Jeesus mehe kõrvalisse paika, et see saaks kogu oma tähelepanu suunata temale.Seejärel pistis ta oma sõrmed tema kõrvadesse.See oli liigutus, millest mees aru sai, et Jeesus mõistab tema häda põhjust.

Seejärel võttis ta näpud kõrvast, sülitas nende peale ja puudutas kurdi keelt, ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle:”Effata!” (Avane!)Sellest žestist pidi mees aru saama, et abi tuleb Jeesuselt.

Jeesus vaatas taevasse.See näitab, et ta ootas abi Isalt.Kuigi tal oli pidev osadus Isaga, vajas ta siiski erilist aega palvetamiseks.

Sülg on juba muistsest ajast tuntud kui vahendaja.Kes meist ei ole keelega üle tõmmanud kriimustustest või põlastusega millegi peale  sülitanud?!Kui keegi on meid südamepõhjani solvanud, siis ütleme, et ta sülitas mulle näkku.

Endine Juuru koguduse õp.Jüri Bärg on öelnud,et Jeesuse süljes ei maksa näha mingit üleloomulikku väge.See on märk, millest kurt aru sai.Meelevald oli, kuid see oli Jeesuses, tervikuna tema isikus, mitte tema teguviisis.Ning meelevald on ka see, mida evangelist siin loos tahab esile tuua, sest lugu viib otse loomisesse ja prohvetikuulutustesse välja.Prohvet Jesaja näeb tulevast aega, kus kurtide kõrvad lähevad lahti…ja keeletuma keel hõiskab.Evangelist nägi seda aega siin puhkenuna.Samas aga oli see ka üks uue loomise märke, nii nagu pealtnägijad tunnistasid:Kõik on ta hästi teinud, mis viib meid aegade algusesse, kus Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea.

Maailm oli loodud täiuslikuks, alguses oli kõik olnud hästi, inimese patt oli aga selle rikkunud.Jeesus tuli, tuues tervist inimeste ihudele ja lunastust hingedele, alustades nii taas uuesti loomistööd.Ta toob tagasi kadumaläinud Jumala ilu maailmale, mille inimese patt on inetuks teinud.

Jeesus alustas märkide keelega, kuid see ei olnud ta lõppeesmärk.Ta ülendas mehe sellele tasemele, et too võiks kasutada sõnade keelt, mis on omane inimese normaalsele elule.Sõnade kaudu annab inimene kõige paremini oma mõtteid edasi teistele inimestele.

Mehele, kes elas poolpaganlikul maal, oli selge, et Jumal oli talle heateo teinud.Ta oli ülendatud normaalse inimese tasemele.Jeesus tahtis mehele teha veel teisegi heateo.Ta tahtis meest õpetada oma keelt õigesti tarvitama.Seda vajasid ka ümberolijad.Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast, kuid nood ei suutnud.

Jeesus tahab, et inimese rääkimisvõime alluks Jumala tahtele.Antud juhul selgus, rääkimisvõime saamine on lihtsam kui selle õige kasutamine.Mees ei suutnud Jeesuse korraldust täita.Pühitsus on pöördumisest raskem-nagu ütleb teoloog Osvald Tärk.

Jumal on meie juures kasutanud märkide, sõnade ja heategude keelt.Kui juba Kümnelinnamaa paganad ja juudid andsid Jumalale au, siis ärgu meiegi suu vaikigu!