Kitsas ja lai värav

Jutlustaja Rein Kekpaiga jutlus Kose kirikus.10.aug.2014.a.

 Mt 7:13-14

„Minge sisse kitsast väravast, sest lai on värav ja avar on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes astuvad sealt sisse!Kuid kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.“

Seda kirjakohta lugedes kerkib paratamatult küsimus, miks peab see värav, mis viib ellu, nii ahtake olema?Jeesus on selle pildi mõtestanud oma kuulutuse eesmärkide kohaselt ja andnud sellele sügava tähenduse.Pearõhk langeb kõiges inimesepoolsele valikule ja otsustamisele.Igaüks, kes tahab käia Jeesuse järel, peab enne lõpliku otsuse tegemist teadlikuks saama mitte ainult selle tee raskustest ja riskist, vaid ka siin kehtivast kohustusest ja vastutusest.Jeesuse mäejutluses kutsutakse sellel teel käijaid “maa soolaks“ ja „maailma valguseks“(Mt 5:13, 14).See määrab ära ka nende kohustuse, et nad seda ka tõepoolest oleksid.Nad peavad olema teadlikud, et nende eesmärgid ja taotlused ei saa laiade hulkade juubeldava vastuvõtu osaliseks.Sageli ei mõista neid isegi nende lähedased inimesed.

Olen seda omalgi nahal kogenud.Kui ma 1989.a.suvel aktiivselt koguduse ellu lülitusin, siis muutus nii mõnegi minu kolleegi suhtumine minusse.Omavahel nad rääkisid, et Rein on „ära pööranud“.Mida vaimupuudega laste õpetajad selle all mõtlesid, oli ilmselge.Ometi julgesin tunnistada, et olengi ära pööranud.Aastad möödusid, olukord Eestimaal muutus, paljudel avanesid silmad, mida see pöördumine tegelikult tähendas.

Kitsal teel käijad moodustavad pisikese osa kogu inimmassist.Lai tee tundub olevat palju mugavam.Siin tunneb end igaüks vabana ja täiuslikuna.Ja ometi on see tee petlik, eelkõige oma eesmärgi tõttu.Maailma avarad teed viivad hukatusse.Jumalast eemalolemisse, õndsuse ja õnnistuse kaotusesse, mis piibelliku mõttemaailma kohaselt tähendab ühtlasi inimväärika elu minetamist.Maailma tee on lai, kuid seal on nii palju rändajaid, et see muutub kitsaks ahnelt edasitrügijatele.Siin ei tunta ei üksteise abistavat teenimist ega halastust.Kitsas tee on täis kannatusi ja katsumusi, ometi on see tee õndsusele.Seda teed ei käida kunagi üksinda-vaid koos Jumalaga.Sellel teel valitsevad Tema seadused, Tema halastus ja Tema armastus, mis sunnib teekäijaid üksteist abistama.Siin ei jäeta nõrkenuid tee äärde surma ootama, vaid nad kantakse  kaasa öömajani.Siin ei lükka tugevam nõrgemat teelt kõrvale, vaid tõmbab ta endaga kaasa.See pole ainult tee ellu, vaid on kogu elu. Ainuüksi seepärast tasub siseneda kitsast väravast.

Kui Paulus Ikoonionis jutlustas, siis lõppes see sellega, et juudid loopisid teda kividega ja lohistasid ta linnast välja, pidades teda surnuks.Selle peale lausus Paulus usule tulnud juutidele:“...meil tuleb paljude viletsuste  kaudu sisse minna Jumala riiki.“(Ap 14:22) Tee Jumala kuningriiki käib läbi mitme viletsuse ja katsumuse, läbi silmavee ja südamevalu.Kui me seda mõistame, siis ei tundugi see kitsas tee nii raske.Otsuse sellele teele minna peab igaüks ise tegema.See tee, mis taevasse viib, on igal inimesel endal käidav ja see värav on ainukordselt temale avatud.

Õp.Harri Haamer on öelnud, et kõik see voogav maailm sinu ümber kutsub ja sina näed selles ainult oma teed ja kui sa seda nõnda näed, siis tunned alles, kui kitsas see tee on ja kui kitsas on värav, kui sina üksi võideldes pead sellest läbi minema.Kui kõik toed su kõrvalt murtud; pole kedagi, kes sind kehutaks ja vaimustaks.See maailm voogab ja läheb oma teed, aga Jumala Vaim sosistab ja manitseb.Ta ütleb sulle: „Aga sina mine seda teed, mis sulle on valmistatud.Seda kitsast teed!“

Ja mis sa siis tunned? Mida sa siis läbi elad? Oo, seda imelist Jumala armu! Ta on valmistanud mulle tee õndsusesse ja kui ka nii raske oleks sellel teel minna, ta annab armu, et ma seda suudaksin.Ta näeb, et tahan minna ja mul on rõõm seda teed käia ja küll siis need väravad ka minu jaoks avarduvad, kui Ta näeb, et ma tahan nendest läbi minna sellest hoolimata, et tuhanded on selja pööranud ja ära lähevad.

Jeesus tahtis, et need, kes Teda kuulasid, Teda ka mõistaksid.Tema tahtis, et iga inimese elu oleks väärtuslik.Siis tead, milline väärtus on kitsal teel, millele Issanda arm on sind juhtinud.Kui me seda teame, ei palu me mitte, et meie suhtes tehakse mööndusi, vaid palume Jumalalt:“Kasvata mind, tahu mind, lihvi mind, valmista mind, sulata mind, kui see vajalik oleks!“Aamen.