Jõululaupäeva jumalateenistus kell 17:00

Jutlustas diakon Rein Keskpaik

Lk2:1-14

Armu teile ja rahu...

Jõuludega pühitseb Kirik Jumala Poja sündimist inimeseks, Jeesuse Kristuse tulekuga siia maailma täitusid prohvetitele antud tõotused ja Jumala päästev armastus inimeste vastu sai tõeliselt nähtavaks. Tähistades pidulikult Jeesuse sündimist, tunnistame Kristuse jumalikkust.

Me ei tea täpselt Jeesuse sünniaega. Kaua aega tähistati Jeesuse sünnipäeva 6. jaanuaril, Kristuse ilmumise pühal e. kolmekuningapäeval. Alates IV saj. hakati 25. dets. pühitsema kui jõulupüha. Õhtumaade kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale. Kirik kuulutab sellega Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust.

Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii on ka kogudus kogunenud sel õhtul ja ööl valvama ja palvetama. Üle maailma kostab ingli kuulutus: Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Kogudus ühineb taevaste väehulkade ülistusega: Au olgu Jumalale kõrges!

Jõuludele mõeldes meenutame tihti oma lapsepõlve. Jõuluootuse aeg on läbi aegade olnud meie elu suursündmuseks. Seda oodati suure hardumusega. Keskmise ja vanema põlvkonna inimesed mäletavad hästi aegu, kus tohtis kuuse alles vana-aasta lõpul tuppa tuua. Linnas ei tohtinud turul enne jõule  kuuski müüa, see oli karistatav. Kuusk toodi tuppa ikka salaja. Maal oli olukord veidi teisem, talumees leidis ikka kodu lähedalt kuuse. Pealegi naabrid üksteise peale ei kaevanud.

Õppisin Pärnus Koidula koolis. L. Koidula sünniaastapäev on just tänasel päeval. 24.detsembril oli kooli aastapäev. On meeles üks kooli aastapäevapidu , kus meie klassi ansambel hakkas laval mängima jõulupuud. Orkester kutsuti lavalt alla ja pidu lõpetati ära. Pahandust kui palju!

Toomas Põld on jõulusündmuse kohta kirjutanud, et see oli vägagi proosaline. See sündis keiser Augustuse ajal, kes valitses kogu tolleaegset kultuuriruumi. Maailm oli sama karm kui praegu. Palju kodutuid oli ringi rändamas. Keiser andis käsu korraldada rahvaloendus, et oleks võimalik koostada nimekirjad tulumaksu kogumise jaoks. Loendus kestis aastaid ja oli üsna keeruline protsess. Igaüks pidi minema oma sünnilinna. Seal tunti üksteist ja kellelgi ei olnud võimalik oma omandit salata. Kinnisvara oli inimestel peamiselt kruntide ja põldudena. Palga- ja kinnisvaramaksu võeti 25-50 % ulatuses omandi väärtusest, kusjuures tölnerid võtsid omakorda, mida said.

Keiser talitas vägivaldselt, kuid Jumal tegutses varjatult oma plaani läbiviimiseks ja pani püha perekonna liikuma Petlemma poole. Petlemm oli kuningas Taaveti linn ja sealt oli pärit ka Joosep.

Teekond Petlemma oli Maarja jaoks raske, läbida tuli ca 170 km. Linn oli rahvast tulvil, võimatu oli leida öömaja. Nii sündiski Aukuningas suures alanduses laudas.

 Jõululapse sündimine ei äratanud kohalike elanike ega sisserändajate tähelepanu. Keegi ei taibanud, et on sündinud midagi iseäralikku. Ometi ei jäänud see inimestele teadmata. Sõnum sellest jõudis esimesena õitsil olevate karjasteni. Jumala auhiilgus ilmus lihtsatele karjastele, mitte Rooma keisrile ega kuningas Heroodesele. Ei teadnud sellest ka rahvaloendust läbiviivad ametnikud.

Karjased olid uudisest jahmunud, kuid ingel rahustas neid. Nüüd tõttasid nad Petlemma. Sealt leidsid nad Maarja ning Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes. Sõime ees rääkisid nad ka sellest, mida inglite väehulk oli lauldes kiitusega öelnud. Hiljem aga jutustasid kõigile, mida nad olid näinud ja kuulnud.

Petlemma sündmuses peitub Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavus (Rm 11:33). Me imetleme Lunastaja ohvrit, kui Ta vahetas taevase trooni sõime vastu ning austavate inglite seltskonna loomade vastu laudas. Ja see oli alles Tema imestusväärse alandumise algus.

Jõuluõhtul võtab ingel inimkonna käest kinni ja juhatab teda Jeesuslapses ilmunud Jumala armastuse juurde.

Jõulud algasid Jumala südames ja nad jõuavad oma täiusele alles siis, kui nad on jõudnud ja ulatunud ka inimese südamesse. Aamen.