Espoos Kauklahti kabeli sünnipäeval

Nelipühal tähistas meie sõpruskogudus Espoost Kauklahti kabeli 10-ndat aastapäeva. Tiidul ja Reinul oli au olla neid õnnitlemas. Pühapäev, kristliku kiriku sünnipäev, algas jumalateenistusega. Teenistuse viis läbi ja jutluse pidas õpetaja Ari Kunnamo. Oma kõnes puudutas ta ka kahe sõpruskoguduse sidemeid. Kaasa teenis naabruses asuva kooli muusikaansambel. Korjandus tehti Kose koguduse heaks. Seejärel istuti kohvilauas. Sünnipäevapidu oli meeliülendav. Sõnavõtud vaheldusid muusikaliste vahepaladega. Erilist naudingut pakkus Tansaania päritolu ansambel, kes laulis kolm suahiilikeelset laulu. Ühe laulja süles oli mõnekuune laps, kes hakkas laulu ajal emme rinna vastu rütmi lööma. Uskumatu vaatepilt ühele põhjamaalasele! Eestlane pidi ka musikaalne olema, saab kohe aru kui muusika mängib.

Tegime meiegi oma tervituse. Kahro oli eelnevalt tõlkinud kõne soome keelde ja Rein kandis selle peaaegu arusaadavalt (?) ette. See kõne on ka allpool toodud. Kingituseks viisime eestikeelse eriköites Piibli. Sellele luges saatesõnad kaasa Tiit.

Päev jätkus lõunasöögiga Pirjo ja Elmo külalislahkes peres. Meiega ühines ka praeguseks pensionile jäänud õpetaja, kuid ka Kose rahvale tuttav Marja Liisa . Tema oli Kauklahti kabeli rajamise juures. Lõunalauas jätkus juttu ja meenutamisi. Uudistasime veel pere aias, kus kohtusime rahumeelse nastikuga (pere püsielanik!). Seal ta elab ja ajab nahka, et ikka suuremaks kasvada.

Päev lõppes väikese ekskursiga pealinnas ja lahkumisembustega (Katakanoka) sadamas.

Sünnipäevatervitus Kauklahti kabelile

Ps 127:1

Armsad sõbrad. Meie koguduste sõprussidemed ulatuvad aastasse 1992. Eesti oli taasiseseisvunud. 50 a. võõrvõimu oli jätnud sügava jälje Eesti arengusse. Eriliselt kannatas meie kirik. Oleme teile ääretult tänulikud, kes te tulite meile sellel raskel ajal appi. Esimese sammu tegite teie, tulite otsima Tallinnast üht kogudust, kellele ulatada sõbrakäsi. Jumala tahtmine oli see, et saite kokku ühe maakogudusega-Kose kogudusega.

Esimeseks ühiseks tööks oli Kose kiriku siseruumide värvimine-lupjamine. Teisel aastal tõrvasime tornikiivri ( kõrgus ca 60 m) ja lupjasime torni... Nii kestsid ühised talgutööd 20 aastat.

Ega me ainult tööd teinud. Õhtuti istusime koos osaduses, õppimise teineteise keelt, laulsime, tutvusime ümbruskonnaga. Enamik talgulisi elas peredes, see lähendas meid veelgi.

Meie sidemed ei piirdunud ainult ühiste töödega. Suurt abi said meie pühapäevakooli õpetajad. Käisime siin koolitustel, osalesime leerilaagrites.

Kiriku töötegijate põlvkonnad on vahetunud või vahetumas. Mitmed algusaastate kiriku töötegijad on läinud igavikuteele. Kuid meie sidemed ei ole katkenud.Viimastel aastatel on pigem uut hoogu saanud. Möödunud aastal käis metsaistutustalgutel 26 talgulist Espoost ja Hollolast.

Oleme siin, Kauklahti kabelis, palju kordi koos olnud ja lugenud neid linde siin seina peal. Iga kord oleme saanud erineva arvu! 10 a. tagasi käis kabeli avamisel Kose Kiriku Pasunakoor

Kahro juhatamisel. Siin on nad mänginud muudelgi aegadel. Ja teinud seda alati rõõmuga. Kahro oleks tahtnud tänagi siin olla, kuid Nelipüha on meil Koselgi vaimulikele ja organistidele väga töine aeg. Kell 17.00 peaksime täna koos Kahroga olema Tallinna Toomkirikus tänujumalateenistusel. (Kahro tõenäoliselt on.)

Oma mõtetes on Kose kogudus täna teiega. Õpetaja Tauno Kibur võttis tänasel Kose jumalateenistusel teie koguduse eestpalvesse. Soovime jätkuvaid kordaminekuid!

Õpetaja Tauno Kiburi ja juhatuse nimel, diakon Rein Keskpaik