Kirikumõisa vanim säilinud mööbliese, vana klaver, astus mõni päev tagasi õpetaja ametikorterist välja andes ruumi sama vanale pillile, millele anti rohkem muusikalootust. Nüüd seisab põlisasukas, mille mängukõlbulikuks tegemine oleks üüratult kallis, trepihallis ja otsib oma kohta elus.
Lumi ei taha kuidagi ära sulada. Isegi kirikutorn paistab sirutuvat kevade poole. Muide, selle pildi tegi Hardi.
Täna toodi linnast värskeid Hispaania maasikaid. Üks maasikas tahtis korraks lumega kohtuda. Midagi sellist polnud ta kunagi varem oma elus näinud ega kogenud.
No comments:
Post a Comment