Jutlustaja Reinu jutlus Kosel.31.aug.2014.a.
Armu teile...
Rm 7:14-25
„Ma tean küll, et Seadus on vaimulik, mina aga
lihalik, müüdud patu alla.Ma ei mõista ju, mida ma teen: sest ma ei tee seda, mida tahan, vaid ma
teen, mida vihkan.Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et Seadus
on hea. Nii ei tee seda enam mina, vaid patt, mis minus elab. Ma tean ju, et
minus-see tähendab minu loomuses- ei ole head.Tahet mul on, aga head teha ma ei
suuda. Sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid paha, mida ma ei taha, ma
teen. Kui ma aga teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mina, vaid
patt, mis elab minus. Niisiis, tahtes teha head, leian seaduse, et mul on
kalduvus teha kurja. Sisemise inimese poolest ma rõõmustan Jumala Seaduse üle,
oma liikmetes näen aga teist seadust, mis sõdib vastu minu mõistuse seadusele
ja aheldab mind patu seadusega, mis on mu liikmetes.Oh mind õnnetut inimest!Kes
ostab mu lahti sellest surma ihust? Aga tänu olgu Jumalale meie Issanda Jeesuse
Kristuse läbi! Niisiis, ma teenin mõistusega küll Jumala Seadust, kuid oma
loomuga patu seadust.“
Rooma kirja 7.peatükis on tegemist maailma suurima
kõlbelise võitlusega.Paulus analüüsib siin põhjalikult hea ja kurja
võitlust.Meile avatakse inimese hingeelu keerdküsimused. Me võime siin igaüks
näha iseennast, sest selline sisemine võitlus ei ole meile kellelegi võõras.Selles
peatükis kirjutatu põhineb Pauluse isiklikul kogemusel.Apostel Paulus on kõike
seda omal nahal tunda saanud.Arvatavasti tahtis Paulus näidata käsu otstarvet
inimese elus.Samal ajal ka seda, kui jõuetu on käsk inimeses elava patu tõttu.Selle
teema selgitamiseks toob ta sisse enda elamuse ja teeb seda nii, et igaüks
meist tunneks siin iseenda ära.See äratundmine ei tohiks kellelegi võõras olla,
sest on meie igapäevase elu osa.Kõik me allume kiusatustele, ometi nõuab käsk,
et me peaksime olema head.Igaüks meist võitleb oma vastasega, olgu selleks
alkoholism, kleptomaania, kadedus...Loetelu võiks jätkata.Kui palju häid
otsuseid tehakse ja kui palju neid murtakse!Kui palju on olnud uusi algusi ja
kui palju on olnud taas kaotusi! Arvata võib, et kõik me oleme kogenud
olukorda, kus plaanisime käituda ühtmoodi, kuid välja tuli ikka teisiti, just
nii nagu me ei tahtnud.Nii nagu apostelgi ütleb: „Ma ei mõista ju, mida ma
teen: sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid ma teen, mida ma vihkan.“ Küllap
igaüks meist saab aru, see ei puuduta ainult meid. Selline on elu kogu meie
planeedil.Seepärast võime öelda, et Rooma kirja 7.ptk. ei peegelda ainuüksi
Pauluse elamusi, vaid kogu Maal toimuvat.
Paulus räägib käsu otstarbest.Selle ülesanne on
näidata inimesele pattu ja selle tagajärgi.Oma olemuselt on inimene „lihalik“
ja ta on „müüdud patu alla“. Seega inimene ei tegutse mitte ise,vaid patt, mis
on tema sees.Inimene on patu meelevalla ja sunni all.Paulus tahab sellega
näidata, kui armetus olukorras on käsutäitja.Juutidel oli nii palju käske, et
tavaline inimene ei suutnud neid meeleski pidada, veel vähem täita.Variserid
püüdsid käsuseaduse järgi elada, seetõttu pidasid nad endid teistest paremaks.Sageli
laiendasid nad selle eeskirju ka muule, nii et nende täitmine muutus väga
raskeks. Variserid nägid selle järgimises vahendit lunastuse saavutamiseks.Taolised
ranged eeskirjad sundisid inimesi sageli nii muretsema nendest kinnipidamise
pärast, et nad kaotasid silmist „vaimu“ selle taga.Selliseid käsu järgi elajaid
nimetas Jeesus variserideks.
Selle peatüki eesmärk on näidata käsu jõuetust inimese
lunastuses ja pühitsuses.Miks niisugune käsitlus järgneb 6. peatükile, on
arusaadav. Paulus tahtis esmalt näidata, et Kristus on meie lunastus ja meie
pühitsus ja alles seejärel lahendada lõplikult käsuküsimus.Inimene ei saa ise
teha midagi, et lepitada end Jumalaga.Patt eraldab meid Jumalast.Kui „head“ me
ka püüame olla, me ei suuda põgeneda patu haardest.Seega saab inimest Jumala
ees õigeks mõista ainult Jumal ise oma armust. Jumal võtab meid vastu kui oma
lapsi Jeesuse surma tõttu ristil.
Lõpetuseks U.Viilma mõtteid eelmise kolmapäeva
„E.K.“Jumalani oleme jõudnud alles siis, kui tajume, et kogu meie olemine ei
sõltugi millestki muust kui Issanda armust.Ja seda nii patustades kui head
tehes.Heateod ja käsukuulekus ei aita Jumala juures püsimisele kuidagi kaasa,
kui teeme seda eesmärgiga heategusid kollektsioneerida.Kõik oskavad teha häid
tegusid ja käituda hästi, kui nad tahavad. Küsimus on, milline on nende tegude
motiiv.Armastus ei vaata selle peale, kes on õige, kes patune, kes hea, kes
halb- armastus ei sea piire. Samas, inimesearmastusest ei piisa, et mõista
kedagi õigeks või patust priiks. Et süüst puhtaks saada, tuleb seda esmalt
tunnistada. Katsuda ennast läbi, nagu seda teeb Paulus, kes tõde tunnistades
ahastab: „Oh mind õnnetut inimest! Kes ostab mu lahti sellest surma ihust?“ (Rm
7:24) Aamen.
Rein Keskpaik, jutlustaja
No comments:
Post a Comment