Reinu jutlus 14.09.2014

1 Jh 3:11-18

Jumalateenistusel Kosel ja Tuhalas.14.sept.2014.a.

Armu teile ja ...

Jah, see ongi sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale, et me peame üksteist armastama.Mitte nii nagu Kain, kes oli kurjast ja lõi maha oma venna. Ja mispärast ta lõi tema maha?Sellepärast, et tema teod olid kurjad, aga ta venna omad õiged. Ärge imestage, vennad, kui maailm teid vihkab. Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi.Kes ei armasta, see jääb surma.Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks. Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest; ning meie oleme kohustatud jätma oma elu vendade eest.Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest-kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? Lapsed, ärgem armastagem sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!

Eelmise nädala hommikupalvused „Vikerraadios“ viis läbi Meego Remmel Tartu Saalemi kogudusest.Kogu oma palvuse pühendas ta armastusele, lahates armastuse eri variante ja rääkides oma kogemusest.

Mis on armastus?Kui palju oleme kuulnud seda sõna ja isegi öelnud:“Ma armastan sind!“ 1.Joh.kiri räägib meile tõelisest armastusest, et sellest aru saada, vastandab ta armastuse Kaini käitumisele.Kaini viha pärines kuradist, kurjast.Miks tappis Kain Aabeli?.Põhjus polnud selles, et Aabel olnuks õel, vaid vastupidi: Kaini enda teod olid halvad.Kaini vihkamise taga oli kadedus, mitte selline kadedus, mis ihaldab teise suuremaid talente, vaid mis paneb pahaks teise suuremat õiglust.

Oleme ehk isegi tundnud vahel, et oleme teiste peale kadedad.Mu noorem vend tavatses ikka naljatades öelda, kui küsisid tema käekäigu kohta:“Mul läheb kõik hästi, lapsed on tublid, tööd jätkub, aga... naabril läheb paremini.“

Nii oli ka variseride seisukoht Jeesuse suhtes.Jeesus suutis teha, nemad mitte. See kadedus lõppes Jeesuse vihkamise ja mõrvaga.

Kain on maailma prototüüp.Samasugust kurjust esineb maailmas tänapäevalgi.Pole siis ime, et „maailm“ vihkab meid, kristlasi.Joh. ütleb: „Me teame, et oleme tulnud surmast ellu, sest me armastame vendi.Kes ei armasta, see jääb surma.“ Pühakiri annab meile lootust, kui meil on tõelist vennaarmastust, siis meil on igavene elu.Ja need, kellel see puudub, jäävad surma. Kristlaseks saamine ei ole midagi vähemat kui ülestõusmine või ärkamine vaimulikust surmast igavesse ellu.UT-s on rohkesti rõhutatud armastust kui peamist kristlikku voorust.Seda on nimetatud esimesena Vaimu viljade hulgas, tõelise usu märgina.Gl 5:22 on kirjutatud:“Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus...“Armastus on kindel märk sellest, et omatakse elu.Tõsi on ka vastupidine: kes ei armasta, on endiselt surmas ja pimeduses.Joh.terminoloogias kuuluvad kokku armastus, valgus ja elu, nii nagu ka vihkamine, pimedus ja surm.

Maailma ei iseloomusta mitte vihkamine üldiselt, vaid just kristlaste vihkamine. Kogudust taga kiusates väljendub maailma varjatud viha Kristuse vastu.Samalaadselt ei ilmne ka igavene elu mitte ainult üldises armastuses kogu inimkonna vastu, vaid konkreetselt meie õdede ja vendade vastu Kristuses.Jeesuse Kristuse tõelised järelkäijad, kes on astunud „surmast ellu“, janunevad kristlikku osadust.Nad „ei jäta unarusse oma koguduse kooskäimist „ nagu võime lugeda Hb kirja 10.ptk-st, vaid neile meeldib koos palvetada ja Jumalat teenida, meeldib kõnelda vaimulikel teemadel; nende suhteid iseloomustab omakasupüüdmatu, hoolitsev armastus.

Joh. Ütleb, et armastuse puudumine annab aga märku vaimulikust surmast. Ta ei eita küll tingimata mõrvari võimalust kahetseda ja andeks saada.Jeesuski palus ristil, et tema mõrvaritele andestataks.Pigem kinnitab ta üldist printsiipi: võtta elu tähendab minetada elu; ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, st.tal ei ole seda antud hetkel, tal ei ole seda alaliselt.15.ptk-s on kirjas:“Igaüks, kes vihkab oma venda, on mõrvar, ja te teate, et ühelgi mõrvaril ei ole igavest elu, mis temasse jääks.“

Näidanud, et armastus tõendab elu olemasolu, selgitab Joh., et armastuse olemus on eneseohverdus; see ilmnes täiuslikult Kristuses.Vihkamine on nega- tiivne, otsib teisele kahju ning viib tegutsemisele teise vastu, isegi mõrvani(Kain tungis oma venna Aabeli kallale ja tappis tema-1.Ms 4:8). Armastus on positiivne, otsib teisele head ning viib tegutsemisele, isegi eneseohverduseni.Nagu me 16.ptk-s lugesime:“...Kristus on jätnud oma elu meie eest...“ Kristuse eneseohverdus ei ole lihtsalt armastuse ilmutamine, mida imetleda; see on eeskuju, mida järgida.Tõeline armastus ei ilmne mitte ainult ülimas ohvris, oma elu andmises, see ilmneb ka väiksemates andides.Vähesed meie seast on kutsutud mõnes kangelaslikus teos elu jätma, kuid meil on alaliselt proosalisemaid võimalusi jagada oma omandit abivajajatega.Armastus on tahtlikus loobuda sellest, millel on meie elus väärtus, et rikastada kellegi teise elu.

Lewis on öelnud, et kergem on olla entusiastlik inimkonna kui abstraktse üksuse suhtes kui armastada konkreetseid inimesi, eriti kui tegu on ebahuvitavate, meeleheitlike, puudust kannatavate või muus suhtes mittemeeldivate inimestega.Kõikide armastamine üldiselt võib olla vabanduseks armastada mitte kedagi konkreetselt.Seepärast kirjutab Joh.:“kui aga kellelgi on siitilma vara ja ta näeb oma venda puuduses olevat“, on tal venna vastu kohustus.Nagu halastaja samaarlase puhul, asetavad kaks tegurit ka talle vältimatu vastutuse.Esiteks peab ta oma venna puudust nägema, mitte lihtsalt mööda minema.Teiseks peab tal olema võimalus venda aidata.Kui tal ei ole südant oma puudust kannatava ligimese vastu, siis kuidas võiks Jumala armastus püsida temas? Nii nagu mõrvaril ei ole elu, nii ei ole ihnsas inimeses armastust.

Armastuse sõnalisest väljendamisest ei piisa.Teod kõnelevad sõnadest valjemini.Kui meie armastus on tõeline, on see vältimatult positiivne ja praktiline, me armastame tegudega.

Lõpetuseks kaks mõttetera ema Teresalt.

Kerge on palvetada inimese eest, kes on kusagil kaugel, ent vahel pole sugugi kerge armastada oma lähedasi.Kergem on ulatada tassitäis riisi, et leevendada inimese nälga, kui leevendada inimese üksindust ja valu teie enda naabruses.Hoolige üksteisest ennekõike oma kodus, sest just siit peab alguse saama ligimesearmastus.

Tänapäeval ei ole meil enam  aega üksteisele otsagi vaadata, rääkimata üksteisega kõnelemisest ja koos rõõmustamisest.Veel vähem on meil aega oma laste tarvis, mehel oma naise ja naisel oma mehe jaoks.Kaotame üha enam nii vajalikku lähedusetunnet.Maailm hukkub lahkuse ja sõbralikkuse puudusel. Inimestel on armastuse põud, sest kõigil on kiire.

Armas kirikuline, kui lähed täna koduteele, mõtle ema Teresa mure peale.

Aamen.