Usuvõitlus

Variserid ja saduserid astusid Jeesuse juurde ning kiusates nõudsid, et Ta näitaks neile tunnustähte taevast. Tema aga kostis: „Õhtu jõu­des te ütlete: „Ilus ilm tuleb, sest taevas punetab.” Ja varahommikul te ütlete:  „Täna tuleb rajuilm, sest taevas punetab ja on sompus.” Taeva palge üle otsustada te oskate, aegade tunnustähtede üle aga ei suuda. See kuri ja abielurikkuja sugupõlv nõuab tunnustähte, aga talle ei anta muud kui prohvet Joona tunnustäht.” Ja Ta jättis nad sinna ja läks ära. Mt 16, 1-6

Tänase pühapäeva teema on usuvõitlus. Kuuldud evangeelium toob meieni variseride ja saduseride kohtumise Jeesusega. Evangeeliumites ilmuvad variserid meie ette üsna tihti, harvem kohtame sadusere. Variserid pidasid oluliseks Toora käskude täht-tähelist täitmist, saduserid on oma nime saanud kuningas Saalomoni poolt ülempreestriks asetatud Saadokilt, enamasti olid nad preestritena seotud Jeruusalemma templiga, kus nad viisid läbi ohvritalitusi.

 See ei olnud sugugi sõbralik kohtumine. Tegemist on väga eheda usuvõitlusega, võitlusega ülima ja tähtsaima pärast. Saduserid ja variserid nõudsid Jeesuselt selgitust sellest, kes Ta on. Kuna evangelist Matteus pidas oluliseks seda kohtumist vahendada, võime sellest järeldada, et neid, kes otsisid erinevaid märke ja tunnustähti, mis neile nende ja maailma elu laiemalt selgitaks, oli palju. Palju oli ka neid, kes küsisid, kes siis ikkagi on Jeesus, kuskohast ja miks Ta on tulnud. Jeesus ei hakka selgitama, vabandama ega õigustama. Ta annab mõista, et inimene saab vaid oma elu kaudu jõuda usu tuumani, saada tõendust ja kindlust ning mõista seda, kes on Jeesus.

Inimene ei ole muutunud, ka täna küsime, võib olla veel enam kui varem: mis siis ikkagi annab kindluse, et Jeesuse järgimine on mõttekas. Anna märk taevast – see on ikka aktuaalne igatsus.  Ja ka täna öeldakse: muud märki teile ei anta kui Joona märk.

Joona märgi kaudu viib Jeesus meid teistsuguse maailmanägemuse ja elu juurde. Piibel ei ole seaduste kogu, mille abil südametunnistust rõhuda. Kristlus ei ole moraalireligioon.

Piibel – raamat Jumalaga kohtumistest ja kohtumiseks on suurepärane kogu erinevatest elulugudest ja – saatustest, kus saame  kuulda Jumala ja inimese suhetest, nende ühisest teekonnast. Piibli kaudu saame meiegi sellest suhtest osa ja liitume Jumala teekaaslastega.

Joona märk kutsub meid vaatama ka oma elu. Vana Testamendi lood Joonast kujutavad eri aspektidest lähtuvalt, kes on inimene ja mida tähendab inimeseks olemine. Joona raamatust võib leida nii huumorit kui ka irooniat, aga ka palju sellist, mis meid inimestena kõnetada võiks, inimese käitumisest tema elu pöördelistel hetkedel.

Joona lugu algab ülesande andmisega: mine kuulutama Niineveesse! Joona mõistab, mida temalt oodatakse, aga ta ei taha minna. Joona põgeneb, läheb laevale, mille siht on hoopis vastassuunas.

Sarnasel viisil ilmneb inimese olemus ilmneb juba Piibli esimestel lehtedel. Jumal keelas, hoiatas, aga inimene ei tahtis ise järgi proovida. Kui Aadam ja Eeva astusid Jumala keelust üle, said aru, mis nad on teinud, siis peitsid nad ennast laste kombel ära, lootuses, et Jumal neid ei näe.

Varjamine, petmine, varjatud motiivid – kõik see viib inimese elu ummikusse, inimene takerdub üha enam iseendasse ning eemaldub Jumalast. Joona sattus tormide küüsi, kuid ta üritas teha nii nagu ei oleks midagi juhtunud, puges laeva sisemusse peitu ja uinus.

Me võime petta ja peita nii end kui teisi, ent tõsiasjad sellest ei muutu. Ka Joona seisis viimaks vastamisi elu tõsiasjade, inimeste ja viimselt ka Jumalaga. Lõpuks Joona lepib toimuvaga ja saab aru, et tal ei ole enam valikuid. Hetke mind merre, ütleb ta viimases hädas.

Sellest saab alguse muutus. Elu on raske nii kaua kui inimene usub, et ta suudab ise kogu koormat kanda ja õigeid valikuid teha. Hetkest, mil ta mõistab, et kõik tema head ja halvad ajad on Jumala käes, hakkavad asjad ja olukorrad muutuma. Koormad ei pruugi otseselt kaduda, ent nende mõju muutub. Ei ole vaja enam põgeneda ja peitu pugeda.

Joona lugu jätkub pimeduses, kala kõhus. Ta hakkab Jumalat appi hüüdma, Temaga suhtlema.  Ta mõistab, et kõik, mis tal on olnud, on ja saab olema, on Jumala käes. Sest sina heitsid mind sügavusse, merede südamesse Aga sina tõid mu elu hauast üles, Issand, mu Jumal! 
Usun, et nii mõnigi tunneb Joonas ära iseenda, oma tunded, mõtted ja käitumise mõnes elu keerulises olukorras. See on lugu sellest, kuidas elust mugavustsoonis saab elu, mis on kantud Jumala poolt antud ülesandest.

Jeesus ütleb: muud märki teile ei anta kui Joona märk. Märgi mõistmine saab toimuda vaid oma elu kaudu. See mõistmine on Jumala kingitus, Jumala armu ilmsiks saamine. Vaid oma elu kaudu saame mõista ja kogeda, et Jumal ise on see, kelle käes on torm ja maru, aga ka valgus ja vabadus. Aamen.

õp Kerstin Kask