Meie sõpruskogudus Hollolas on andnud meie perelaagri kasutusse viimased kuus (?) aastat oma Parinpelto laagrikeskuse. Nõnda ka tänavu suvel. Seekord võtsime sõidu ette kuueteistkümnekesi. Meid võtsid vastu armsad ja väga külalislahked sõbrad. Suvi on olnud jahe ja möödunud kiirelt, kuid Hollolas on hää olla, tulgu või tuult ja vihma. Ei tulnud kumbagi. Laupäeval viidi meid järvelaevaga hoopis Enonsaarele ja sealt leidsime ja võtsime kaasa päikese. See ülesvõte on tehtud Enonsaare suverestorani ees, kus Juhani meile kõigile jäätist ostis. Imeilus palkmaja suurte akende ja kahhelahjudega.
Muidugi sai grillituid "makkaraid". Me poisid rääkisid tule paistel poiste jutte. Enonsaarel ei olnud sel päeval kuigi palju inimesi peale meie seltskonna, kuid suvel on see üsna populaarne külastuspaik. Matkasime ka mööda loodusrada, mis osutus oodatust pikemaks. Samal ajal vestles meie Jaan-poiss vahetpidamata Soome Juhaniga laskmata end vähimalgi määral häirida asjaolust, et Juhani eesti keelest suurt aru ei saa. Aga pärast viis Juhani soovijaid oma isikliku laevukese "Mimoosaga" lõbureisile, rooliski lasi istuda.
Aga hommikut alustasime Parinpelto laagrikeskuses kastemärjal murul oma isikliku treeneri Rebase Reinu juhendamisel tai chi laadse virgutusega.
Lillepärg ja sinine järv, kas pole see suveklassika, kuigi pihlakad tõmbuvuad juba punaseks.
Õhtul küpsetasime õues lõkke peal ämbritäiest taignast pannkooke.
Pühapäeval laulis Sovituskirkkos eelmisel õhtul ilmavalgust näinud Kose kiriku isade ja poegade ansambel.
Maarit, Eija ja Anna-Maija on osa muhedatest sõpradest, kes me eest lahkelt hoolitsesid.
No comments:
Post a Comment