Tuesday, February 19, 2013

Jutlustaja Reinu jutlus 17.02.2013.



Mt 4:1-11

Iga uskliku pilk on taas pööratud Jeesuse kannatamisloole.Jeesuse kannatamine, surm ja ülestõusmine on Jumala õndsusloo tähtsündmused. Me näeme nendes sündmustes Jumala armurohket tegu ja Issanda ning Tema koguduse vastast saatanat.
Jutluse aluseks olev kirjakoht räägib meile sellest, kuidas Jeesus saavutas enne oma avalikku tööd isikliku võidu kurjuse kuninga ahvatluste üle. Pärast võitu kõrbes oli Jeesus valmis Messia ülesannete jaoks.
Eelmine peatükk lõpeb Jeesuse ristimisega Jordanis ja Jumala Vaimu laskumisega Tema peale. Ristimises võttis Jeesus vastu Messia ülesande.Ristimise järel viib Jeesuse tee Teda tagasi kodukohta, kuid mitte tuldud rada mööda, vaid Vaimust juhituna läbi kõrbelise Judea mägismaa. Tolle aja kujutluste kohaselt oli mägine kõrb kurjade vaimude asupaik.Kõrbeüksinduses viibija vajas erilist Jumala ligiolu, et olla kaitstud varitsevate ohtude eest. Siia tulnu pidi end andma Jumala kätte ja lootma kõiges Jumala abile.Seal tulebki Jeesusel läbida oma katsumuste esimene tuleproov.
Luuka evangeeliumis on juttu neljakümnest kõrbes veedetud päevast (Lk 4:2), Matteus nimetab ka öid.See viitab täispaastule. Juutide paastukomme seisnes tavaliselt päevases paastumises. Öö saabudes tohtis süüa, ilma et sellega kaasneks paastu rikkumine.
Jeesus ei mõelnud, kust saada leiba ja vett. Ta vajas üksindust, et mõelda sellele, kuidas viia läbi oma messialiku tegevuse laadi.Kuidas pidi Ta kasutama meelevalda, mille Ta koos Püha Vaimuga oli saanud?
Kui Jeesus oli kõrbes viibinud nelikümmend pingelist päeva, siis tundis ta nälga.Kohe ilmus kiusaja-kurat, kes oli oodanud soodsat silmapilku.Seni ei olnud saatan teda nende päevade jooksul tülitanud.Nüüd oli tema arvates paras aeg.Kuid Jeesus oli nende päevade jooksul jõudnud lõplikule selgusele oma järgneva tegevuse suhtes ja oli kiusatustega kohtumiseks hästi ette valmistatud.

Jeesus on naisest sündinud ja tema kohta kehtisid kõik bioloogilise elu seadused, mis nõudsid rahuldamist.Esimese kiusatuse puhul pidi Ta otsustama, kuidas kasutada oma jumalikku võimu.Ta ei tee, mida saatan käsib, vaid vastab Pühakirja sõnadega:”Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”Jeesus teadis, et ta ei tohi oma meelevalda kasutada isiklikuks otstarbeks.See oleks olnud eksimine Isa tahte vastu ja oma kutsumuse reetmist ning alistumist kuradi tahtele.

Söömistung on iga elusolendi eluline vajadus.Ilma toiduta inimene sureb. Oleme piisavalt palju näinud televiisorist paikkondi, kus inimesed elavad nälja piiril või on koguni nälga surnud.Enese säilitamise nimel on inimene valmis kõigeks:tapma, röövima, varastama.1.Mo raamatus(1.Mo 25:29-34) on kirjutatud sellest, kuidas näljane Eesav müüs läätseleeme eest oma esmasünniõiguse vend Jaakobile.Esmasündinu oli vanim poeg, kes päris ka- hekordse osa.Temal oli ka isa õnnistus ja isa surma puhul pidid ülejäänud pereliikmed kuuletuma temale.
Kaotus ei heiduta saatanat, ta ründab uuesti.Nüüd on nad Jeruusalemmas.Koht, kus nad viibisid, pidi Jeesusele meenutama Messias-olemist ja äratama temas kas või hetkelist soovi vastamaks rahva ootustele. Koht, kus nad olid, ei olnud tõenäoliselt pühakoja hari.Templihoonel ei olnud sellist katust ega katuseharja nagu meil siin näha saab.See toimus templiväljakut piiraval müüril, mis toetus sügava järsaku kaldale.
Saatan püüab kavalusega Jeesust ära meelitada, kasutades selleks Pühakirja sõna:”Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” Sisuliselt soovitas kiusaja Jeesusel laskuda fanatismi.Nii võiksime Pühakirjast võtta ühe suvalise teksti ja Piibli üldist mõtet arvestamata toimida teksti kohaselt.Sellegi saatana ettepaneku lükkab Jeesus tagasi:”Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat!”

See teine kiusatus rajaneb juutliku vabaduse peapahel-tunnustähe nõudmisel võimatu teostamiseks.Messiat pidi tuntama tema jumalikust meelevallast, mis pidi tegema imetegusid.Heroodeski nõudis Jeesuselt imetähti (Lk 23:8), kuid Jeesus vaikis.

Õp. Harri Haamer on öelnud, et Jumala kõige suurem ime ei ole see, et meie terveks jääme, vaid et me haigetena, väsinutena ja vaevatutena tohime kogeda Jumala kandvat, ülestõstvat ja päästvat armu surmas ka. Üksnes nii suutis Jeesus alustada Talle määratud teed-jääda ustavaks ja kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani.
 
Kolmanda kiusatuse puhul pidi Jeesus otsustama, milline Messias tahab ta olla.Kas ta kuningriik on sellest maailmast või jääb Ta vaimulikuks Mes- siaks?Kiusaja näitab Talle ainult maailma säravamat poolt-kõiki kuningriike.Saatan pakub Jeesusele vara, kuid mitte võimu, selle tahab ta endale jätta.Kui Jeesus võtaks pakkumise vastu, siis ei saaks Temast iseseisvat peremeest, vaid tegeliku võimu kandja ripats.Võimukandja on maapealne ebajumal.Mitte asjata ei nõudnud vanaaja valitsejad endi kummardamist jumalustena.
Piiblitundides uurime Ap.tegude raamatut.12.peatükis (12:21-23) on kirjutatud:”Määratud päeval pani Heroodes selga kuninglikud rõivad, istus kohtujärjele ja pidas neile kõne.Rahvas aga hüüdis:”See ei ole inimese, vaid Jumala hääl!”Aga otsekohe lõi teda Issanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale.Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.”
Jeesust ei pimesta maailma sära, ta ei kummardu saatana ette.Maailma rikkused ja au ei sundinud Teda Jumalat unustama.Jeesus ei astu ühtki sammu ilma Isa tahteta, Ta kuuletub täielikult ja ainult Jumalale.Tema vas- tus kiusajale oli ühemõtteline:”Mine minema, saatan, sest kirjutatud on:Kummarda Issandat , oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
“Matteuse rõõmusõnumis” kirjutab.E.Salumaa:”Kuidas on võimalik, et Jumal andis oma Poja kuradi kätte kiusata?Sellele võime vastata ainult nii: mitte Jumal ei andnud, vaid kurat esitas väljakutse võitluseks…Jumal teadis eelseisvast kokkupõrkest ning Vaimu kaudu ise oma Poja juures viibis, talle võimatu võimalikuks tegi ja kiusaja võitis.Ei tohi unustada, et Jeesus oli inimene, “kes kõiges on kiusatud otsekui meie” (Hb 4:15) ja “pidi kõiges olema vendade sarnane” (Hb 2:17), olles ka “ise nõtruse sees” (Hb 5:2).Va- he seisab vaid selles, et ta oli patuta inimene ja seetõttu suuteline võitma iga kiusatust, mis ei tähenda aga, et tema kiusatus oleks olnud kergem.”
Pärast saatana lahkumist ei jäänud Jeesus üksi.”Ja vaata, ingleid tuli tema juurde ja need teenisid teda.”
Jeesuse kiusamise lugu näitab meile, et Tema teab, mida tähendab olla vaevatud ja koormatud, kiusatud ja haavatud.Ta teab ka seda, kuidas sellest kõigest võitjana välja tulla.Tema oskab meid aidata. Meie asi on end usaldada Tema hoole alla.

No comments:

Post a Comment