Jutlustaja Reinu jutlus 24.02.

Mt 15:21-28

15. peatüki algus räägib meile Jeesuse kokkupõrkest variseride ja kirjatund- jatega.Pärast seda lahkus Ta Kapernaumast ja siirdus muistse Foiniikia aladele, kus võis loota suuremat privaatsust.Siin lootis Ta leida kõrvalise paiga, kus saaks jüngritega tegutseda.
 

Jeesus oli Kapernaumas ja selle ümbruses tegutsenud umbes kaks aastat. Jumala Poeg ise oli seal kuulutanud evangeeliumi ja teinud imetegusid, kuid Teda ei võetud vastu.Seda meeles pidades saame aru, miks Ta ütles:”Ja sina Kapernaum, kas sa arvad, et sind ülendatakse taevani?Ei, sind tõugatakse alla põrgusse, sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod mis sinus, siis ta oleks püsinud tänini.”(Mt 11:23)

Seal lähedal, kuhu nad jõudsid, olid kuulsad sadamalinnad Siidon ja Tüüros. Jeesus teadis, et varsti peavad Tema jüngrid sõitma üle Vahemere, et viia rõõmusõnumeid maailma suure impeeriumi linnadesse. Veel ei olnud aeg küps.Ta pidi oma jüngrid enne eelseisvaks tööks ette valmistama. Siit lootis Jeesus selleks tööks leida rahu ja vaikust.

Jeesuse töö võttis uue ilme, ta loobus rahvahulkade õpetamisest ja pühendus jüngrite õpetamisele. Ta pidi kiirustama, sest Jumala Pojal oli jäänud elada veel ainult üks aasta.Jüngrid tuli aga eelseisvateks katsumusteks põhjalikult ette valmistada.

Piiriäärsetel aladel elasid juudid koos paganatega.”Ja vaata, üks neist paigust pärit Kaanani naine tuli ja hüüdis:”Issand, Taaveti Poeg, halasta minu peale!Kuri vaim vaevab mu tütart hirmsasti!”

Naine, kes Jeesuse juurde tuli; oli samuti juutide meelest pagan.Kuna foiniiklaste seas elas palju juute, siis võib arvata, et kuuldused Jeesuse imetegudest olid jõudnud ka sinna. Tõenäoliselt oli see nainegi kuulnud nendest imetegudest ja nüüd ruttas ta murest murtuna, aga suure lootusega, Jeesuse juurde.

Jeesus ei vastanud naise palvele kohe.Esialgu tundus, et ta kohtleb põlatud rahva liiget nii, nagu oleksid juudid kohelnud.Sellega tahtis Ta oma jüngritele näidata, kui südametu oli juutide käitumine.Rahuldades seejärel naise palve, näitas Jeesus neile halastusrikkust, mida jüngridki pidid ilmuta- ma ahastuses olijate suhtes.

Kuigi Jeesus ei vastanud kohe, ei kaotanud naine usku, hoolimata Jeesuse näilisest ükskõiksusest.Häirituna naise pealetükkivusest, palusid jüngrid Jeesust, et Ta käsiks pealekäijal lahkuda.Neile näis, et juutide põlgus kaananlaste vastu oli Jeesusele meelepärane.Vastuseks jüngrite nõudmisele ütles Jeesus:”Mind ei ole läkitatud muude kui Iisraeli soo kadunud lammaste juurde.” Ehkki vastus kõlas juutidele omase suhtumisena, oli selles jüngrite- le noomitus, mida nood hiljem mõistsid: Jeesus oli tulnud maailma, et päästa kõiki, kes Ta vastu võtavad. 

Jeesus oli lahkunud seniselt tegevuselt seepärast, et kirjatundjad ja variserid püüdsid võtta Talt elu.Nad nurisesid ja kaebasid, olid uskmatud ja kibedad ning hülgasid vabalt pakutud lunastuse.Nüüd aga kohtas Ta üht õnnetut ja põlatud rahva esindajat, kes ei tundnud Jumala sõna nii nagu nemad, ometi mõjutas naist Kristuse jumalikkus.Naisel oli kõikumatu usk Jeesuse võimesse anda palutut.Ta tundis Kristuses ära kõikvõimsa Lunastaja.

Jeesus oli kontrollinud naise usku.Kohelnud naist nii kummalisel viisil, näitas Jeesus, et inimene, keda peeti halvaks, polnud võõras, vaid Jumala perekonna liige.Jumala lapsena oli tal eesõigus osa saada Isa andidest.Seejärel täitis Kristus naise palve:”Oh, naine, sinu usk on suur!Sündigu sulle,. nagu sa tahad!”

See oli ainus imetegu, mille Jeesus selle retke ajal tegi.Ta tahtis jüngreid vabastada judaismi piiratusest; nende huvisfääris pidid olema kõik rahvad. See tegu avas jüngrid nägema tööpõldu, mis ootas neid paganate juures.

Hiljem, kui juudid pöörasid otsustavalt selja ka jüngritele, kes kuulutasid Jeesuse maailma lunastajaks, meenusid apostlitele just sellised õppetunnid ja mõjutasid nende töösuundi.

Lugu Kaanani naisest on julgustus igale palvetajale. Usu kaudu viskus naine vastu müüri, mis oli rajatud juutide ja paganate vahele.Võites meeleheite ja mitte hoolides kahtlustest, usaldas ta Kristuse armastust. Jeesus soovib, et me kõik usaldaksime Teda selliselt.Lunastuse õnnistused on mõeldud kõigile. Õige palve teel ei ole ükski takistus lõplik. Jumala tahte järgi palvetades ärgu hirmutagu meid me oma väärtusetus.

Vaatamata ealistele, seisuslikele või rahvuslikele erinevustele kutsub Tema kõiki enda juurde.Pühakiri ütleb meile selgelt:”Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.”(Gl 3:28) “Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.”(Rm 10:13)