Jõuluõhtu jutlus

Jah, Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele  ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist. Tema on loovutanud iseenda meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks headele tegudele. Tt 2:11-14

Head jõulukirikulised, taas on jõuluõhtu, kätte on jõudnud pühad, milleks enamus eestlasi tõepoolest väga suure innuga valmistub, igaüks omamoodi, ikka nii, et  pühad võiksid olla täiuslikud. Nõnda pole imestada, et ka pühadega seotud ootused on suured, igal ühel meist on oma ettekujutus sellest, missugused on just meie jaoks need õiged, täiuslikud jõulud. Alati ei lähe kujutlused ning unistused ja tegelikkus kokku, mõnikord on see, mis päriselt välja tuleb palju- palju parem kui oleksime osanud oodata. Mõnikord aga ei ole.

Jõuluaeg on tunnete aeg, pannakse oma tundeid paremini tähele ja osatakse neile nime anda, tehakse rõõmu lähedastele ja vahel võhivõõrastelegi. Usun, et ka need, kes muidu väga palju oma tunnetest rääkida ei taha, ei oska või ei suuda, vähemalt mõtlevad oma tunnetele.   Palju   räägitakse jõulutundest, armastusest, hoolimisest, lähedusest ja kindlasti ka kogetakse neid.  Jõuluajale on iseloomulik tunnete võimendumine, kõike saab justkui rohkem. Rõõmu, rahu, armastuse ja läheduse hulk justkui mitmekordistub. Paraku mõnel juhul võimendub pühade ajal ka elu tumedam pool. Nende jaoks, kelle elus on parasjagu rahutuse, kurbuse ja üksijäetuse aeg, tundub seda kõike samuti kordades rohkem. Ja ometi on jõulud. Meil kõigil. Kuidas siis saada rõõmsad jõulud kõigile?

Seda jutustab meile äsja kuuldud jõuluevangeelium, mille kaudu tulid meile külalised, jõulukülalised – inglid, kes ütlesid kord väljal oma karja hoidvatele karjastele: ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. 
Täna on need samad inglid siin, meie kõrval, et öelda seda meile, igale ühele meie seast: suurele ja väikesele, vanale ja noorele. Nad ütlevad seda Sulle, kes oled juba pikalt harda meelega jõuluõhtut ja jõulukirikut oodanud, aga ka Sulle, kes oled üsna viimasel hetkel ja ehk enda meelest juhuslikult siia kirikusse sattunud. Nad ütlevad seda kõigile neile, kes täna möödunud aastale tagasi vaadates peavad seda heaks ja õnnelikuks, aga ka kõigile neile, kel hinges mure, valu või hirm. Ingli kuulutus kõlab ka kõigile neile, kes ühel või teisel põhjusel täna kirikupinki ei jõua. See võimas ja vabastav teade on mõeldud kõigile inimestele maailmas. Ei selle sõnumi teele saatja, meie Looja Jumal ise ega ka tema hea sõnumi laiali kandjad – inglid, taha seda sõnumit kinni hoida, ära peita või kedagi sellest ilma jätta, otse vastupidi, nad kuulutavad sellest nii, et igaüks võiks kuulda.

Jumal ja Tema inglid ei öelnud meile: valmistage täiuslikud jõulupühad, täiuslikult viimistletud õhtusöögi, uhkeimate ja kalleimate kingituste, viimse salasopini koristatud ja kaunistatud kodudega, mitte, et eeltoodu oleks kuidagi halb või vale, aga see ei ole peamine.  Nad ütlesid hoopis: Teile on sündinud Vabastaja. See on ajatu, maailma muutev sõnum, Jumala armust, mis Jeesuses Kristuse sünniga ilmsiks sai ja saab tänagi.

See sõnum toob meieni hoopis teistmoodi jõulukingituse, mis annab meile võimaluse olla enam armulised nii iseenda kui ka teiste suhtes. Saame siin jõululapse sõime ääres olla sellised nagu me oleme, oma puuduste ja voorustega, oma poolikuse ja ebatäielikkusega, oma igatsuste ja unistustega. Jõulupühade keskmes on Jumala hea tahe kõikide inimeste vastu, Tema armastus, mis annab meile jõu armastada teisi ja iseennast, kogeda Jumala ligiolu siinsamas oma elu keskel, ka seal, kus on seda, mis ärritab või teeb haiget. Jõulupühad on käes, Jumala arm ja armastus on jõululapse kaudu maailma sündinud selleks, et meie võiksime olla vabad, armastada ja olla armastatud, Jumala, kaasinimeste ja iseenda silmis.

Selle sõnumi varju alla mahuvad nii meie rõõmud kui ka mured, mälestused ja igatsused, haavad ja unistused. Jeesuslaps sündis rahutusse maailma, talle ei olnud majas kohta. Ta sai inimeseks, et iga inimene võiks tunda end täisväärtusliku, Jumala poolt loodud ja armastatud inimesena, kellel on koht nii siin Jumala loodud maailmas kui ka igavikus.  Olgu see jumalateenistus siin kirikus paigaks, kus saad olla rahus, esitamata endale tingimusi, kus sina ei esita kellelgi tingimusi, vaid saad hellitada ennast nende jõulutulede paistuses, laulda ja kuulata tuttavaid jõululaule ning leida neist ehk midagi, mis Sind just täna ja siin puudutab ja  sinu jaoks jõuludest jõulud teeb. Jõulurõõm ja  kingitus on Jumala ligiolu ja soojus meie keskel, püha puudutus argiste hetkede keskel.

Luuletaja Anna Haava on kirjutanud kord jõulupühadel haigevoodis olles:

Su südames nüüd pane
Kõik küünlad põlema
Ja ära pimedusel’
Sääl aset anna sa.

Su südames nüüd pane
Kõik küünlad põlema
Ja ehi oma hinge
Sa taevarahuga!

Jõuluööl inimeseks sündinud Jumala armastus, rahu ja rõõm saatku ning kandku Sind läbi pühade ja argipäevade. Aamen