Nelipühade jutlus

Joel 3:1-5

Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale.

Siis teie pojad ja tütred hakkavad ennustama,

teie vanemad uinuvad unenägusid nähes,

teie noored mehed näevad nägemusi.

Ja neil päevil valan ma oma Vaimu ka sulaste ja teenijate peale.

Ma annan tunnustähti taevas ja maa peal, verd ja tuld ja suitsusambaid.

Päike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav.

Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub.

Vana Testament sisaldab kaksteist raamatut, mis kuuluvad väikeste prohvetite kategooriasse, teiste hulgas on seal ka Joeli raamat. Nimetus väike prohvet ei viita siin sõnumi tähtsusele, vaid raamatu mahule. Prohvetit toovad Jumala sõnumi oma aega, kusjuures see sõnum võib puudutada nii olevikku kui tulevikku. 

Üks Joeli raamatu märksõnadest on Issanda päev. Üks põnevamaid mõtteid, mis Joeli raamat sellega seoses esile toob on Jl 3:14

Rahvahulk on rahvahulga kõrval

Otsuseorus.

Sest Issanda päev ligineb

Otsuseorus.

Elades oma elu koos Jumalaga seisame me iga päeva koidikul otsuseorus. Ei ole nii, et kord otsustasin minna leeri või kord otsustasin saada kristlaseks ja siis sai see asi ära otsustatud. Tehtud!? Ei. Iga päev oleme taas otsustusorus – Jumalaga või Jumalata, palvega või palveta, Jumala Sõnaga või Sõnata, heaga või kurjaga, armastusega või armastuseta, sammuke Jumala poole või Jumalast eemale. Kuni meile kingitakse uusi päevi, kuid ja aastaid, on otsused meie käes. Kui tuleb Issanda päev, on otsus meie üle Tema käes.

Mõnedki inimesed on väga otsusekindlad, mõned mitte nii väga ja mõned ei suuda kohe üldse otsustada. On küsimusi, kus me kõik vajame kinnitust, et see minu otsus on õige. Apostel Paulus ütleb kirjas Efeslastele: teiegi, saanud usklikuks, olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga (Ef 1:13).

Meie usk vajab kinnitust. Muidu ta närbub. Meie usk vajab kosutamist, muidu ta jätab me vaimu nälga ja sureb. Koguduse kooskäimised toidavad ja kosutavad me vaimu.

Kui mu käes oleks tühi klaas ja ma küsiksin teilt kuidas temast see tühjus, see õhk välja saada, siis millised oleks teie ettepanekud? Pumbaga õhk välja pumbata? Klaas teist pidi pöörata? Küllap taipab mõnigi, et kui täita see klaas veega, ei ole ta enam tühi, vaid täis. Tühi õhk on läinud välja. Ristiusk ei tähenda ainult seda, et järgime teatud reegleid või nõudeid, viskame või imeme elust välja kõik ebasobiliku. Kristlik elu saab alguse seal, kus inimene saab täidetud JumalaVaimuga.

Jeesus ütleb oma jüngritele: Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes teda paluvad! (Lk 11:13).  Püha Vaimu vastuvõtmine tähendab ka inimesepoolset valmisolekut, mille märgiks on palve Vaimu pärast. Jumal ei ole kade palujale andma.

Jeesus teab, et tema järgijate tee ei saa olema lihtne ja enesestmõistetav, aga ta annab tõotuse: Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega igavesti: Tõe Vaimu, keda maailm ei saa võtta vastu, sest ta ei näe teda ega tunne teda ära. Teie tunnete tema ära, sest ta jääb teie juurde ja on teie sees (Jh 14:17)

Püha Vaimu on algusest peale antud kirikuse edasi käte pealepanemise kaudu. Apostlite tegude raamatus on öeldud: Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu (Ap 8:17)

Ilma Püha Vaimuta ei ole usul sügavust ja tarkust. Taas ütleb apostel: Aga meile on Jumal selle ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused. (1Kr 2:10)

Vaim hoiab koos kirikut, seal kus on Issanda Vaim, on ka vabadus (2Kr3:17). Püha Vaim toob kaasa Vaimu viljad, mis Gl 5:22 kohaselt on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.

Nelipühad tuletavad meile meelde, et taevad me kohal on avatud. Me seisame otsuseorus. Täna.. Jumaalaga või Jumalata. 

Püha Vaim on siinsamas, valmis meid kinnitama, julgustama, rõõmustama ja juhatama.