Apostlite pühapäev

Apostlite pühapäeva jutluse aluseks oli 2Tm 3:14-17

14 Aga sina püsi selles, mida sa oled õppinud ja usaldanud, teades, kelle käest sa oled õppinud,  15 ja kuna sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis võivad sulle tarkust anda päästeks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. 16 Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, 17 et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.

Mis on see, mis Sind inspireerib? Mis on Sulle juhtnööriks, kui Sa ei tea, kuhu minna või mida teha? Mis Sind lohutab, kui Sul on raske? Mis on Sulle alati sedavõrd heaks kaaslaseks, et selle võtaks kaasa ka üksikule saarele?

Kui oleks üks suur lõuend. Keegi inimene läheks sellest mööda, haaraks pintsli ja maaliks lõuendi ühte serva, sest lõuend on tõesti väga suur. Mõne aja möödudes tuleks keegi teine ja maaliks samuti. Ja siis tuleks järgmine ja järgmine. Nõnda 1600 aastat, enne kui tervik saaks valmis. Erinevad autorid omavahel ei kohtuks, nad ei pruugiks üksteist tunda. Nad lihtsalt tuleks ja maaliks omal ajal. Ühel päeval oleks see meistritöö valmis ning ühtki pintslitõmmet rohkem poleks tarvis lisada ega kustutada. 
Piibel on kirja pandud umbes 1600 aasta jooksul erinevate autorite poolt, kes kunagi ei kohtunud. 66 raamatut, neist 39 Vanas Testamendis ja 27 Uues, mis kokku moodustavad terviku, mis on olnud juhtnööriks, innustajaks, lohutajaks ja kaaslaseks paljudele inimestele läbi aegade.

Johannese evangeeliumi lõpus on toodud põhjendus Evangeeliumi kirjutamise eesmärgist: aga need on kirja pandud, et te usuksite, et Jeesus on Kristus, Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes (Jh 20:31).

Pühakiri, Jumala Sõna, on seotud eluga. Mida meil on vaja elus püsimiseks? Süüa, juua, õhku … seda kõike vajavad samuti ka loomad. Apostel kasutab tänases epistlilõigus üht huvitavat väljendit: Jumala inimene. Ta ütleb: Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täiesti varustatud ja valmis igale heale teole.

Jumala inimene, usklik, vajab lisaks oma esmavajaduste rahuldamisele Jumala Sõna. Mt 4:4 vastas Jeesus saatana kiusamisele Moosese raamatuid tsiteerides: «Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.»

Apostel nimetab nelja põhjust, milleks Pühakiri on kasulik: õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks ja kasvatamiseks õiguses. Ning lisab, et Jumala Sõna varustab meid ja avab meid headele tegudele. Pühakirja kaudu õpime tundma Jumala tahet ning õpime ka suhestuma Temaga. Pühakiri noomib ja parandab meid, sest alati on me elus mida parandada ja kus noomida. Meie oma mina on valmis kõik oma teod ära põhjendama ja ennast õigustama või hoopis käega lööma, et olen nagu olen. Kuid Jumala Sõna juhib väsimatult tähelepanus sellele, mis on valesti ja mida saaks parandada meie elus. 
Laps saab ühel päeval täiskasvanuks, kuid meil kõigil on alati ruumi kasvada õiguses. Iga päev on meil võimalus olla parem, kui olime eile. Iga päev olla parem abikaasa, parem ema või isa, parem sõber, parem õde või vend, parem ligimene ka võõrale inimesele, parem Jumala laps ja Kristuse järgija. Iga situatsioon, mida elu meile ette mägib on uus võimalus. 
Me võime vahel enda vanasse minasse kinni jääda ja öelda või mõelda, et me ei jaksa muutuda, me ei jaksa uueneda. Sel juhul lootus tuhmub ja maailm näib üha pimedam paik. Ent Jumala Sõnas on uuendav vägi. Ta puhastab meid, pühib ära lootusetuse tolmukorra ja annab uue võimaluse. Jumal jätkab oma loomistööd oma Sõna kaudu ja oma Vaimu kaudu meie eludes – Sinu ja minu elus.

Üks 13. sajandil elanud dominikaani munk ja preester Rooma Humbertus on öelnud: on olemas lahjasid veine, mil pole sinu üle mingit mõju, aga Jumala Sõna on kange vein ... ja see teeb sind purju!

Üsna veider võrdlus? Meenutab pisut nelipühade sündmusi. Kindel on see, et Jumala Sõna ei ole lahja. Kui ta üldse kuhugi meis jõuab, siis ta muudab ja mõjutab meid, täidab meid usu, väe, lootuse, andestava meele, halastuse  ja armastusega.

Martin Luther on öelnud, et Piibel on Kristuse häll. Piibel juhib meid Kristuse juurde, laseb meil vaadata tema peale ja annab meile võimaluse saada temaga tuttavaks. Piibel on sõim, kus näeme Jeesus-last. Tulles Jumala Sõna juurde olme meie seetõttu nagu hommikumaa targad, kel on võimalus kohtuda Jumala Pojaga. Ja Tema annab meile jõudu jälle jätkata oma teekonda.