Juuli viimased päevad

Juuli viimased päevad on toonud Kose kiriku juurde ilusaid inimesi, küll üksinda, küll paarikaupa, küll hulgakesi.
Reedel käisid Rainer ja Pille, kes paigaldasid kiriku võreuksele lindude ja kasside kaitseks õhukese võrgu. Kõiki hetki ei jäädvustata, kuid kena vaatepilt oli see küll, kui nad seisid teine teisel pool võret ja nõel liikus läbi võrgu käest kätte. Reedel ja laupäeval parandasid Tiit ja Sulev pastoraadi terassi, samal ajal tinistas kirikus kitarri Ants, keda valvas ja pilguga hellitas Helen. Järgmine päev jutlust lõpetades leidsin kantslist kena käsitsi valmistatud prossi. Me kirik lihtsalt koondab südamega inimesi!
Samal päeval astus kirikust läbi Saksamaal resideeruv Paunküla mõisnike järeltulja, proua, kelle neiupõlve nimi oli Hagermeister ja kes nüüd arvatavasti viimast korda siiakanti sattus.
Pühapäevasel kirikukohvil seadsime juulikuu sünnipäevalapsed ritta, nende hulgas oli ka 80 aastaseks saanud Linda Kail, kes oli siin aastaid tagasi kirikuteenijana ametis.
Esmaspäeval võtsime Pickwa kabelis palvusega vastu kunagise Pickwa mõisniku Robert Georg Turmanni järeltulijaid, kes tänapäeval elavad laiali üle terve Euroopa, ent nüüd korraldasid oma suguvõsa kokkutuleku Eestis.
Esmaspäeva õhtul avas kaheks tunniks uksed eksklusiivne Ülemlaulu restoran, aga ärge küsige kus ja miks, sest kõike ei pea teadma ...