Roosid ja Hollola

Juunikuu viimasel nädalavahetusel tulid meile külla 6 sõpra Hollola kogudusest. Laupäeval sõitsime ringi piki Lääne-Virumaa põhjarannikut, pühapäeval liitis meid ühine jumalateenistus. Maarit laulis kirikus kaks imeilusat laulu. Pärast käisime veel lähikonna roosikasvatajate Mare ja Mart Ojasalu roosiaias.

 Meiega liitus kirikus olnud Inglismaalt pärit Benjamin, kes netis, et Eestis lõhnavad roosid rohkem kui tema kodumaal. Roosiaretaja Mart teadis kohe kinnitada, et see on tingitud meie pikkadest valgetest suvepäevadest ja lühikestest suveöödest.

Südasuvine Nostalgia (roosi nimi), üks Rosmakori roositalu külastajate lemmikuid. Aga Kose, Hollola ja rooside vahel on üks huvitav lugu. Kahe aasta eest, kui Tiina ja Sulev otsustasid abielluda Hollola kiriku altari ees, kinkisid sõbrad neile punase potiroosi. Sügisel see närtsis ja värske abielupaar viskas roosi kogu täiega oma maja külje all algava metsa alla. Järgmisel suvel osutas Sulev ühel päeval Tiinale koduaknast metsa poole, et mis see punane asi seal metsa all olla võiks. Koos mindi vaatama ja leiti ... tuttav roos. Vapper punane roos, mis oli metsas üksinda talve üle elanud ja uuesti kasvama ja õitsema hakanud. Nüüd viis abielupaar roosi koju ja istutas koduaeda.