Monday, October 21, 2013

Jh 4 (jutlustaja Reinu jutlus)




Jh 4:46-53 
Nii tuli Jeesus taas Galilea Kaanasse, kus ta oli muutnud vee veiniks. Ja seal oli üks kuninga ametimees, kelle poeg oli Kapernaumas haige. Kui ta kuulis, et Jeesus on tulnud Juudamaalt Galileasse, läks ta tema juurde ja palus, et Jeesus tuleks alla ja teeks terveks tema poja, sest see oli suremas. Siis Jeesus ütles talle:”Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.” Ametimees ütles talle:”Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!” Jeesus ütles talle:”Mine, sinu poeg elab!”Ja inimene uskus sõna, mis Jeesus talle ütles, ning läks. Aga juba koduteel tulid ta sulased talle vastu teatega, et laps elab.Siis ta päris neilt tundi, mil pojal hakkas kergem.Nad ütlesid talle:”Eile päeval kella ühe ajal lahkus temast palavik.” Nüüd märkas isa, et see oli juhtunud  täpselt sel ajal, mil Jeesus oli talle öelnud: “Sinu poeg elab!” Ja tema uskus, samuti kogu ta pere.

Üks hämmastavaid ilminguid Jeesuse elus ja tegevuses on imed. Seda ei eitanud isegi tema vaenlased. Evangeeliumides kirjeldatud imed on nii kehaliste haiguste ravimine, kurjade vaimude väljaajamine kui ka surnute elluäratamine. Neid tehakse Jumala väega.

Jeesus ei tahtnud, et temas nähakse ainult imetegijat. Ta ei tahtnud, et inimesed järgneksid talle ainult imetegude tegemise pärast. Seepärast käskis ta inimestel, keda ta tervendas, sageli sellest vaikida.
Jeesuse tehtud imed olid eelkõige nn.tunnustähed sellest, et ta oli Messias- Jumala võitu. Kui Ristija Johannes tahtis teada, kas Jeesus on tõesti Messias, räägiti talle imedest, mida Jeesus oli teinud. Järelduse pidi Ristija Johannes ise tegema.

Jeesus tuli kuulutama täiesti uut loodut, milles ei ole enam pattu, haigusi ega surma. Jeesuse vägi pidi näitama, milline on uus riik. Jeesus kasutas enda kohta Jesaja ennustust: ”Issanda vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile.

Oma esimese imeteo tegi Jeesus Galilea Kaanas. Uudised pulmapeol juhtunust olid kahtlemata ümbruskonnas levinud. Seepärast pole midagi üllatavat, et Kapernaumas elava haige poisi isa ei pidanud paljuks reisida 40 km, et veenda Jeesust tulema oma haiget poega vaatama. On alust arvata, et see mees teenis nelivürst Heroodes Antipase õukonnas. Kui nüüd see kuninga ametimees Jeesusele oma palve esitas, sai ta  esialgu tõrksa vastuse: "Te usute mind ainult siis, kui näete tunnustähti ja imetegusid.” Selle vastusega viitab Jeesus õukondlase palvele kui juutide tüüpilisele nõudmisele tunnusmärgi järele. Evangeeliumi 2.peatükk räägib meile kaubitsejate väljaajamisest Jeruusalemma templist. Seal juudid küsisid Jeesuselt:”Mis tunnustähte sa meile näitad, et sa nõnda tohid teha?” (Jh2:18). Jeesus oli tõeliselt pettunud sellise pealekäimise üle. Seetõttu oli ta ka kahtleval seisukohal selle kuninga ametimehe suhtes, kellest võis arvata, et see Heroodese kombel soovib näha Jeesuse imetegusid (Lk 23:8). Jeesuse kõhklus hajub aga kiiresti, kui isa, selle asemel et Jeesuse varjatud etteheite tagajärjel tagasi tõmbuda, kordab ahastades oma palvet: ”Issand, tule alla, enne kui mu laps sureb!”

Kuulekuse ja usalduseta ei saa olla tõelist usku. Õukondlane ilmutab nüüd mõlemat. Jeesuse sõnade peale (“Mine, sinu poeg elab!”) pöördub ta Jeesust uskudes kohe koju tagasi.

Jumalast antud armuvõimalused tulevad ootamatult ja mööduvad kiiresti. Neid on vaja kohe kasutada. Haige poisi isa aitas usk, et Jeesus on Messias, kelle kaudu Jumal teeb oma tööd maailmas.

Õp. Harri Haamer meenutab: ”Ma lugesin aastate eest ühe saksa arsti raamatut. Ta alustab sellega, et jutustab, kuidas suur prantsuse teadusemees sada aastat tagasi, kui tema käest küsiti, mis tema arvab Jumalast, vastas uhkesti: ”Meie, üheksateistkümnenda sajandi inimesed, ei tee enam tegemist selliste tühiste oletustega!” See saksa arst ütleb: ”Meie, kahekümnenda sajandi inimesed, oleme malbemaks muutunud ja vajame jälle Jumalat, eriti meie, arstid! Ilma usuta elavasse Jumalasse ei suuda me ühtegi haiget terveks ravida. Haige peab kõigepealt uskuma, et see, kes teda ravib, on suuteline teda parandama; see, kes haiget ravib, peab uskuma, et ta on suuteline haiget aitama, kui Jumal temale selleks tarkuse ja jõu annab. Kui need kaks usaldust kohtuvad, sünnivad suured imed inimeste elus. Haiged elavad alati läbi pöörde paremusele, kui haige ja ravija usk on kohtunud.”

Meie tänane kirjakoht jutustab kuninga ametimehest, kes uskus, et Jumal on Iisraelis midagi erilist ilmutanud. Variserid olid näinud pealt nii mõndagi tervendamisjuhtu, kuid see ei loonud usku. Nende viha Jeesuse vastu suurenes seda enam. Haige poja isa aga alandas ennast ja läks selle rändjutlustaja juurde. Tema tärkav usk muutub täielikuks pühendumiseks, kui ta hiljem mõistab, et Jeesuse sõnad polnud ainult prohvetlikud, vaid neis peitus ka tervendav vägi: poeg sai terveks samal hetkel.

Me ei tea, missuguse inimese südames saab korraga usk elavaks, niisugune usk, mis võib korda saata imesid või imesid vastu võtta. Seepärast seisame  suure alandusega Jumala ees-meie, kes arvame ka enesel usku olevat.

Igal pühapäeval, enne armulauale minekut, ütleme Talle: ”Issand, ma ei ole seda väärt, et Sa tuled mu juurde. Ütle vaid üksainus sõna, siis saab minu hing terveks."

No comments:

Post a Comment