Külm, kuum või leige?

Ja lumi on jälle läinud. Esimeste soojade kevadtuultega hakkasid rändlinnud parvede kaupa üle taeva lendama. Kust nad küll teavad, et nüüd on õige aeg?

                                                                                                                     Jutlus 23.märtsil

Ilm 3:14-19 Läkitus Laodikeia kogudusele

Ja Laodikeia koguduse inglile kirjuta: Nõnda ütleb Aamen, ustav ja tõeline Tunnistaja, Jumala loomise Algus: Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust. Et sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki - ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti -, siis ma annan sulle nõu osta minu käest tules proovitud kulda, et sa saaksid rikkaks, ning valgeid rõivaid, et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!

Jeesuse kohta kasutatakse Laodikeia kirja algul nime Aamen. See võib tunduda kummalisena. Kuid tuletagem meelde sõna “aamen” tähendust: ”see on tõsi”. Tõde ei muutu kunagi. Sama lugu on Jeesusega. Hb 13:8 on kirjutatud: Jeesus Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti! Ta on olnud alguse juures ja saab olema lõpu juures, kuid Ta on ka siin ajas, kus elame meie. Ta näeb millised me oleme, kui me ka ise seda ei näe. 

Laodikeia oli omal ajal ja oma piirkonnas rikkaim linn. Seal peeti kuulsaid pehme musta villaga lambaid  ja müüdi sellest villast tehtud rõivaid. Laodikeialased olid uhked ka oma meditsiini üle. Iseäranis salvi üle, mis oli seal leiutatud ja millega sai ravida silmanägemist.

Kuid selles linnas ei olnud oma oja või allikat. Vesi juhiti linna 6 km kauguselt piki selleks ette nähtud torustikku. Mis oli jällegi omal ajal suur saavutus ja mugavus.

Kuid Laodikeia veetorustikus voolas sageli leige vesi. Päike küttis veejuhtmed kuumaks ning vesi ei olnud enam ei kuum ega külm vaid leige. Ebameeldiv juua. Pisikutel hea levida.

Issand ütleb nüüd, et Laodikeia kogudus on nagu see vesi, mis linna torudes voolab. Ei kuum ega külm, vaid leige. Külm vesi on hea juua, kuumale veele leiab rakendust, aga leige ei kõlba õieti millekski.

Sõna ”kuum” annab tõlkida ka kui ”innukas”. Vahel me naerame kristlasi, kes on liiga innukad, nad justkui suruvad oma nägemust usust kõigile peale, ent halb on ka see, kui meie usust ei anna tunnistust miski muu, kui see, et loeme pühapäeval koos kirikus usutunnistust.

Leige, see tähendab endaga rahulolevat ja ümbritseva suhtes ükskõikset inimest, kes arvab, et tal ei ole midagi enamat vaja. Ta on saavutatuga rahul. Ta ei viitsi rohkem vaeva näha, sest kõik toimib niigi.

Selline elu oli kui liivale ehitatud maja. Laodikeialastel oli majanduslikult hea seis, kuid vaimulikult olid nad kehvas seisus. Vaimselt olid nad sedavõrd mandunud, et ei märganud ise oma olukorra tõsidust. Et nende elust on kadunud Jumal. Et nad on kadumas Jumalale. Nad kandsid kalleid rõivaid, kuid olid Jumala ees paljad. Nad olid kui pimedad, kes ei näinud millised nad on.

Laodikeialaste juures nägi Jeesus nende enesega rahulolemist. Uhkust kallite kangaste üle, millest olid tehtud nende rõivad. Uhkust oma eluviiside üle (ma ei vaja kellegi abi!). Jeesus ütles neile: ”Sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki - ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti.

Kõik, mida peame nii oluliseks ja mille nimel näeme vaeva on Jumala ees tühine. Kõik see, mille inimesed on uhked üksteise ees, on väärtusetu Jumala ees.

Jeesus, Jumala Poeg, annab nõu sellistele inimestele osta tema käest tules proovitud kulda. Osta ilma hinnata. Prohvet Jesaja läbi ütleb Issand: 55 1 Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima!

Lisaks tules proovitud kullale kutsub Issand laodikeialasi osa saama valgetest rõivastest... et end nendega riietada ja et ei saaks avalikuks sinu alastioleku häbi, ning silmasalvi võida silmi, et sa näeksid. Näeksid ennast nagu Jumala sind näeb. Et sul ei oleks enam vaimset pimedust, mis varjas meie enda puudused ja vead meie eest. Et me silmad avaneks.

Viimaks ütleb Issand: Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt! Mitmel pool UT-s on kirjas, et Jumal ei taha kellegi hukkumist. Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele (2Pt 3:9). Nõnda, kui meile saavad elus osaks kannatused ja katsumused, on seal kusagil Jumala käsi, kes meid suunab, lohutab ja meid õigele teele juhatab. See nn. karistus pole seega midagi muud kui Jumala armastuse väljendus.

Nagu lapsel, kes on teinud pahandust, ütleme jätnud koolitükid tegemata ja kelle vanemad panevad talle karistusena nädalaks ajaks arvutikeelu. 9-aastasele poisikesele tundub see kohutav karistus, vanemate poolt on aga puhas armastuse avaldus, kes ei taha, et laps kaoks avutimaailma avarustesse, vaid teeks oma kõigepealt oma koolitükid.

Jumal noomib ja karistab. Kõik seda selleks, et me ei manduks, ei taganeks ega muutuks enesekeskseteks ja enesega rahulolevateks kristlasteks, kes on Jumala lapsed vaid nime poolest. Jeesus julgustab meid: Ole siis innukas ja paranda meelt!