Ülestõusmispühadel

Kõne 1. Ülestõusmispühal 20.04.AD 2014

1 Kr 15:12-22

Kui aga Kristusest kuulutatakse, et ta on üles äratatud surnuist, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et surnute ülestõusmist ei ole? Aga kui surnute ülestõusmist ei ole, siis ei ole ka Kristust üles äratatud. Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk. Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, - sel juhul, kui surnuid üles ei äratata. Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud; kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses.

Omamoodi kordub kogu inimkonna lugu iga inimese elus – loomine, pattulangemine ja lunastamine.

Ristiusk on ülestõusmisusk. 

Nii Jeesuse sünd, Tema elu ja õpetus, imeteod, kannnatamine kui ristisurm saavad oma tähenduse Tema ülestõusmisest. Ka meie elu saab tähenduse ja mõtte Tema elust. Apostel Paulus annab märku, et kogu meie usk on tühine, kui see pole usk Kristuse ülestõusmisse. .Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad.

Kaks liblikat – värviliste tiibadega, mis pidid aja jooksul suureks ja kauniks kasvama – istusid kõrvuti puu oksakesel. Nende kõrval olid katkised kookonid, kust nad äsja välja olid roninud.

"Tule minuga koos lendama ," ütles üks naerusuiselt.

"Röövikud ei saa lennata ," vastas teine.

"Aga me ei enam röövikud, " vaidles esimene tiibu sirutades. "Meie nukkumise päevad on nüüd jäädavalt läbi. "

" Ära ole rumal ," vastas teine liblikas pahuralt. "Me sündisime röövikuna ja oleme alati röövikud. Lepi sellega."

" Noh, miks siis Looja meile tiivad ona andnud? " ei jätnud esimene liblikas.

Teine liblikas mõtles hetke ja vastas siis: "Ma ei tea. Mingi julm nali, ma arvan. Vaata, jaanalind on ka lind.“

"Rumalus, " vaidles esimene liblikas. " Vaata kõiki teisi liblikaid! Nad lendavad! Mis sa selle peale kostad? "

Teine liblikas vaatas üle õitsva heinamaa, kus lendles mitmeid liblikaid, ja ütles: " Nad ei lenda. Lihtsalt tuul tõukab neid. Väga rumal neist. See on ju ohtlik! Nad on kergeks saagiks lindudele ja vallatutele lastele. Mina eelistan runida mööda puutüve, jalad kindlal pinnasel. See liikmumisviis võib olla aeglane, kuid see on turvaline ja kindel.“

"See võib olla aeglane ja turvaline ja kindel, kuid see on ..... noh, see on ebaloomulik . Liblikad lendavad !“

Liblikate kõne on nagu kristlase kõne ateistiga. Kas tuled minuga lendama?! Usaldad oma elu Jumala hoolde ja lased Temal end kanda.See annab sulle võimaluse hirmu ja muret tundmata tunda rõõmu igast päevast ja igast hetkest.

Kristus ütleb: Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. (Jh 11:25).

Kas pole see meie kui kristlaste ülesanne? Sirutada usutiivad välja ja julgelt lennata, lasta Jumala oma elu kanda, uskuda ja loota ja lakkamault palvetada nagu liblikas väsimatult lehvitab tiibadega. Mitte klammerduda „oma oksakese“ külge. Tunda rõõmu sellest, mis meile on antud.

Kristus on üles tõusnud ja ta tahab, et meiegi ärkaksime uuele elule. Ta vabastab meid surmast ja kurbusest ning äratab elule.

1. Ülestõusmispühal toimus pastoraadis tore lastepäev, kus lapsed vaatasid lastefilmi Jeesusest, meisterdasid pühade raamatu ja otsisid šokolaadikomme. Kõike seda Eda, Diana ja Tiina juhendamisel.