Möödunud nädalavahetusel käisime kose koguduse töötegijate väikese hulgaga (18 inimest) külas sõpruskogudusel Hollolas. Meid õnnistati päikeseliste ilmade ja päikeseliste inimestega. Pilt on tehtud pärast jumalateenistust keksaegse kiriku ees.
Võrratu Vesijärve kaldal püüdsid Urmas ja poisid kalu ja neid sai tõesti palju! Laupäeva õhtul sai neid praetud seal samas järve rannal. Vaheldumisi palvetasime ja laulsime, käisime ujumas ja saunas ning paatidega sõitmas.
Pühapäeva pealelõunal käisime veel uues Sovituksen kirikus kuulamas orelikontserti, mille andis eelmisel aastal valminud orelil Heikki Ruokonen. Vägev elamus! Uskumatu, et orel võib nõnda kõlada! Et orelit saab nõnda mängida! Kahju, et seekord ei olnud meil kaasas kumbagi organisti. Kuulajad võisid kontserdi lõpus tellida organistilt lisamuusikapalu. Kellelgi oli kaasas meie lauluraamat ja palusime, et Ruokonen mängiks sealt 357 "Miks kui pagan inimene". Ta nägi seda koraali esimest korda. Sellest sündis tõeline meiitriteos!
No comments:
Post a Comment