Friday, April 3, 2015

Suur Neljapäev, 2.aprill 2015

Teenistuse pidas diakon Rein Keskpaik

Mt26:17-30

„Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: “Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?“ Tema ütles: „Minge linna selle- ja selle juurde ja öelge talle: „Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!““ Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja. Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega. Ja kui nad sõid, ütles tema: “Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.“ Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?“ Tema aga vastas: „See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära. Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud!“ Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle. „Olen siis mina see, rabi?“ Jeesus ütles talle: „Need on sinu sõnad!“ Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngtitele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!“ Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks! Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis:“ Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.“ Aamen.
Suur Neljapäev on ülestõusmispüha pöördepunktiks. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikuma tooni. Suure Neljapäeva evangeelium asetab meie ette Jeesuse ja tema jüngrite viimase ühise  paasasöömaaja ja püha armulaua seadmise.
Neid armulaua seadmise sõnu me kuuleme pea igal pühapäeval. See tundub meile nii omane , nii tavapärane. Kristus oli liikumas punkti, kus üks vaimulik süsteem läks üle teiseks, paasapüha asemele seati teine. Oli saabumas aeg, mil Jeesus, Jumala Tall, pidi ohverdatama patuohvriks. Sellega pidi jõudma lõpule võrdkujude tseremooniate süsteem, mis nelja tuhande aasta jooksul oli osutanud tema surmale. Juutide rahvuspüha pidi igaveseks minevikku vajuma. Kas ka juudid nii arvavad, seda teavad nemad. Nemad olid need, kes Jeesuse ristipuule naelutasid.
Nüüd,  kui Jeesus asus oma jüngritega sööma paasatalle, seadis Ta sisse teenistuse, mis pidi meenutama Tema suurt ohvrit. Juutide rahvuspüha pidi igaveseks minevikku vajuma. Kuid seda teenistust, mille nüüd Kristus sisse seadis, pidid Tema järelkäijad läbi viima kõikides maades. Pühakirjas on kirjutataud: „Minge siis,  tehke  jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse...“
Paasapüha oli sisse seatud mälesuseks Iisraeli pääsemisest Egiptuse vangipõlvest. Jumal oli öelnud, et igal aastal tuli oma lastele jutustada sellest pääsemisloost, et keegi seeda ei unustaks.
 Issanda püha söömaaja teenistus pidi hakkama meenutama suurt päästet ,mille tõi Kristuse surm.
Sel ööl, kui Iisrael Egiptusest vabastati, sõid iisraellased paasatalle seistes, vööd vööl ja peakatted peas, valmis rännakuks. Tol korral söödi nii seetõttu, et ei teatud, millal pidi kodudest lahkuma. Igal hetkel võis saabuda korraldus asuda vaevarikkale teekonnale läbi kõrbe.
Käisime (nüüd juba aastaid tagasi) Kose kogudusega Tallinnas juudi sünagoogis. Kõik me pidime pähe panema väikesed mütsikesed. Meile on see harjumatu, sest meie siseneme pühakotta austusega, mehed ilma peakateteta. Sellised on kultuurilised ja usulised erinevused.( Ususõjad on Lähis-Idas praegugi lõkkel.)
Kristuse ajal oli olukord teine. Iisrael ei olnud enam põgenik, vaid kodanik oma kodumaal. Seepärast söödi nüüd rahuaja olukorrale omaselt paasa-õhtusöömaaega lamavas asendis. Pidusöögist osavõtjad külitasid laua ümber asetatud pehmetel lamamisasemetel. Toetuti vasakule käele, parem käsi jäi söömiseks vabaks. Selline asend võimaldas ka toetada pea kõrvalistuja rinnale. Jalgu aga, mis olid sirutatud väljapoole, sai pesta see, kes käis väljaspool istujate ringi.
Jeesus võttis aset paasasöömaajaks kaetud laua ääres. Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja andis oma jüngritele ning ütles: „Võtke, sööge, see on minu ihu!“ Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“
Ka reetur Juudas oli nendega koos lauas ja võttis Jeesuse käest vastu Tema murtud ihu ja vere sümbolid. Jeesuse kõrval istudes haudus ta juba kättemaksumõtteid. Teised jüngrid ei osanud teda kahtlustada. Jeesuse sõnad jalgade pesemise ajal: „Te ei ole kõik puhtad!“ , andsid Juudasele märku, et Jeesus on teda läbi näinud. Teised jüngrid olid aga kurvad, sest neid haaras eelaimus kohutavast õnnetusest, mille olemust nad ei mõistnud. Neile ei mahtunud pähe, et keegi nende seast võiks reeta oma Õpetaja.
Mõistes, et Jeesus ei öelnud midagi asjatut ja et Tema sõnad olid alati olnud õiged, haaras neid hirm. Neis kõigis tekkis kahtlus:“Ega ometi mina?!“ Ja kui Johannes küsis: „Kes see on?“, vastas Jeesus: „See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.“
Meil, eestlastel, on kõnekäänd: sööd ja salgad. Kas oleme sellele mõelnud, kust see pärit on?
Olles jüngritega ühes söömise osaduses, kinnitas Jeesus, et Ta on nende lunastaja. Ta andis neile uue lepingu, mille kaudu kõik, kes Teda vastu võtavad, saavad Jumala lasteks ja Kristuse kaaspärijaiks. Selle lepingu alusel kuuluvad neile kõik õnnistused, mida taevas võib anda nii selles kui igaveses elus. Selle lepingu pidi kinnitama Kristuse veri. Püha  õhtusöömaaja  teenistus pidi jüngritele alati meelde tuletama seda lõpmatut ohvrit, mis on toodud iga inimese eest.

Kui võtame osa leivast ja veinist, siis võtame kujutluses osa söömaajast ülemises toas ning näeme vaimusilmas Jeesust ja Tema ahastust, kelle õlule asetati maailma patud. Me näeme võitlust, tänu millele sai teoks meie lepitus Jumalaga. Meie silme ees on ristilöödud Jeesus Kristus. Aamen

No comments:

Post a Comment