Jõhvikate maal

Päevaraamatu pidamisega on paraku nii, et kui mõtled: Praegu pole mul aega sellega tegeleda, kunagi hiljem ehk, siis tulevad juba uued sündmused peale ja vanad ununevad.
Avastasin alles nüüd, et tore jaaniõhtu jäigi kajastamata. Nimelt korraldas meie hakkaja Helen enda pool lastelaagri ja toreda jaaniõhtu. Jaanilaupäeva hommikul läksid lapsed Jõhviklasse, meisterdasid esmalt laagrilipu, siis tulid kiriku juurde, said meie "vaese mehe kaubamajast" endale vobiva varustuse, ...

 ... ja läksid siis kirikuaeda aiapinke värvima.

Lastele meeldis pinkide värvimise töö sedavõrd, et nad heameelega oleks üle värvinud kõik, midda naile sel päeval vaid ette oleks antud.
Hiljem käisid jaanilaagrilised metsas maasikaid korjamas ja elasid oma lõbusat laagrielu, kuni Helen kõik lapsed, surudes kamilt maha kõik protestid, kell 21.30 (jaaniõhtul!) magama kamandas.
Samal õhtul kogunesid laste vanemad pastoraati ja tegid näidendiproovi. Paari tunniga ja ülevoolava naeruga sai näidend viimaks enam-vähem selgeks. Kuigi iga proovi käigus valmis järgmine versioon. Näidend koosnes kolmest muinasjutust ja samal õhtul kanti see Jõhviklas lastele ette (nende suureks rõõmuks ja üllatuseks). Pärast näidendit algas laste suureks rõõmuks jaanituli kõige juurde kuuluvaga ja Jumala tänatud: ilma vihmata.

Siin pildil on meie lõbus amatööridest teatriseltskond ootamas oma esinemisjärge (ehk et kõik lapsed oma koikudele saaks ning Helen alustaks: "Elasid kord kuningas ja kuninganna...").