4. jõulukuu päeval oli siinse päevaraamatu pidaja rõõm käia koos Kose Gümnaasiumi 2 A klassiga lapsevanemana "Estonias" "Pähklipurejat!" vaatamas. Kose Gümnaasium, mis tähistas möödunud nädalavahetusel oma 90. juubelit, oli meil pühapäeval ka kiriku eestpalves ja on ka edaspidi, aga seekord eriliselt. "Pähklipureja" on kaunis jõuluteemaline lugu ja ballett Tšaikovski muusikale, mis pakub rõõmu nii silmale kui kõrvale.
Pärast jalutasime lastega läbi lumeta vanalinna, kus koguni jõuluvana ühes majakeses ootas ja Kose laste laulu kuulas.
Ent kui ilus oli jõuda tagasi Kosele! Jumal oli lasknud maha sadada kaunil valgel lumel. See külmapiir on kusagil üsna vahetult enne Kose alevikku, et kui lumeta pealinnast tuled, siis ootab sind valge kaunis maa. Just sel aastaajal on see sageli nii olnud. Pildil imetleb kirikumõisa kass Halleluja pastoraadi ees laste tehtud esimest lumememme.
Õhtul oli meil veel, nagu ikka kolmapäeviti, piibliring. Praegu vaatame üheskoos lähemalt apostel Pauluse kirja Efeslastele. See on ilus (jälle ilus! Kasutan vist seda sõna liiga palju, aga mis sa teed, kui näed ilu nii palju enda ümber!) ja rõõmuküllane kiri. Toon siinkohal vaid ühe katke eile õhtul loetust, mis kannab viimase piiblitõlke kohaselt alapealkirja "Õhutus üksmeeleks":
Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses, ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
Julgustan sindki, kui sul on huvi ja aega ja kui elad kusagil, meie ilusa Kose kandis, osalema kolmapäeviti kell poole seitsmest umbes kolmveerand kaheksani meie piibliringis!
Viimasel ajal on hakanud me kirikumõisa külastama huvitavad inimesed. Kes nad on? Kust nad tulevad? Ma ei tea, aga võin öelda, et Jumal ise on andnud neile südamesse kutse tulla. Nõnda on nad otsekui inglid (
άγγελος kr. k. ingel, aga ka saadik).
Aga täna hommikul leidsime kirikumõisa eest lumelt kitsejäljed. Nii tore üllatus! Siin majas ja maja ümber võib veel mine sa tea keda kohata ...
Täna hommikul, kui päike oli juba tõusnud avanes pastoraadi teise korruse aknast selline pilt. Vahepeal, aga langes taevast suuri lumehelbeid, mis toovad meelde prohvet Jesaja sõnad:
Sest otsekui vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad ja teevad selle sigivaks ning kandvaks, et see annaks külvajale seemet ja sööjale leiba, nõnda on ka minu sõnaga,
mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin (Js 55:10j).
No comments:
Post a Comment