Viimasel koolipäeval enne jõuluvaheaega käis Kose Gümnaasium kahes osas (1-6 ja 7-12 kl) koolilaste jõulukirikus. See on meie traditsioon. Vähemalt viimased 16 aastat, kui mitte kauem. Lapsed laulavad ja kuulavad hoolega ja, vähemasti mulle tundub, et ka rõõmuga.
Pärast ootas Kose kirikut endale külla Paunküla hooldekodu, mis on viimastel aastatel väga ilusaks muutunud ning kus meie organist Kahro sõnul algab iga aasta tõeline jõul.
Vanadel tulevad alati pisarad silmi, ükskõik kui rõõmsaid sõnumeid neile kuulutada. Tuleb vist meelde midagi kauget ja ilusat lapsepõlvest või on see hoopis igatsus taevase kodu järgi? Igatahes tahavad kõik alati olla ka armulauaosaduses. Issand olgu nende ligi, kõigi vanade ja vaevatute ja üksikute ligi sel jõuluaal!
No comments:
Post a Comment